Mida tähendab isikuandmete töötlemine lepingu täitmise eesmärgil?
Isikuandmete töötlemine peab olema objektiivselt vajalik lepingus sätestatud eesmärgi saavutamiseks või konkreetse lepingujärgse kohustuse täitmiseks. Töösuhetes mõeldakse lepingu all nii töölepingut kui ka selles viidatud dokumente.
Selleks, et oleks võimalik hinnata, kas isikuandmete töötlemine on lepingu täitmiseks vajalik, tuleb määrata kindlaks lepingu sisu ja põhieesmärk. Järgnevalt saab selle alusel hinnata, kas andmete töötlemine on lepingu täitmiseks reaalselt vajalik.
Tööandja peab arvestama, et töölepingu täitmise ning selle raames toimuva andmete töötlemise vaheline seos peab olema paratamatu. Kui lepingus on kirjas üldsõnaline punkt isikuandmete töötlemise kohta, ei tähenda see automaatselt, et isikuandmete töötlemine on vajalik lepingu täitmiseks. Ehk siis kui töötaja isikuandmete töötlemine on vajalik töölepingust tulenevate kohustuste täitmise kontrollimiseks, ei tähenda see seda, et ilma kohustuste kontrollimiseta ei saa töölepingut täita.
Saamaks teada, kas ilma sellise andmete töötlemiseta on võimalik töölepingut täita, on soovitav väite kontrollimiseks eemaldada töölepingus mõtteliselt andmete töötlemise fakt ning vastata järgmisele küsimusele: kas ilma sellise andmete töötlemiseta on võimalik töölepingut täita?
Näiteks ei saa lepingu täitmise eesmärgil jälgida töötaja internetikasutust, e-kirju või telefonikasutust. Samas võib olla töötajate töökohustuste kontrollimine lubatud tööandja õigustatud huvi korral.
Kas töösuhte ajal saab kasutada nõusolekut töötaja isikuandmete töötlemiseks?
Töösuhte ajal on nõusoleku alusel töötaja isikuandmete töötlemine pigem erandiks, sest nõusolek peab olema antud ilma igasuguste tingimusteta ning vabatahtlikult. Sõna „vabatahtlik“ tähendab töötaja jaoks tõeliselt vaba valikut. Saamaks teada, kas nõusolek on sobiv isikuandmete töötlemise alus, on soovitav mõttes küsida, kas töötajal on võimalik keelduda, ilma et tuleksid talle kahjulikud tagajärjed või kuidas jätkata andmetöötlust siis, kui töötaja võtab nõusoleku tagasi? 
Kui töötaja ei saa nõusolekust ilma kahjulike tagajärgedeta keelduda ega seda igal ajal tagasi võtta, on nõusolek õigustühine.
Kõige enamlevinud viga on nõusoleku „peitmine“ töölepingusse selliselt, et see muutub justkui töölepingu üheks osaks, mis tähendab, et lepingus kasutatakse küll sõna „nõusolek“, aga tegelikult antakse isikule teada lepingu alusel andmetöötlusest ettevõttes.
Millal tuleb erandkorras kõne alla nõusolek töösuhetes?
Töösuhte ajal tuleb nõusolek isikuandmete töötlemise alusena kõne alla siis, kui tööandja soovib võtta kasutusele mingisuguse uuenduse, mis ei ole töötajaga sõlmitud töölepingu täitmise jaoks vajalik, vaid pigem lisafunktsiooniks. Praktikas on üheks selliseks näiteks töötajate fotode avaldamine ettevõtte veebilehel.
Töötaja nõusoleku alusel saab tööandja kasutusele võtta ka biomeetrial põhinevat läbipääsusüsteemi (töösuhetes kasutatakse enamasti sõrmejälgede andmeid), mida on võimalik üksnes siis kasutada, kui töötajatele jäetakse paralleelselt kasutusele ka teine, ilma biomeetriata süsteem (näiteks isiksustatud kiipkaart). Töötajal peab olema võimalus valida, kas ta tuvastab end tööle tulles sõrmejäljega või kiipkaardiga.
Kas töötaja arvutisse/e-postkasti on tema teadmata sisenemine keelatud? 
Jah, töötaja teadmata on tema tööalaselt kasutatavas arvutis või e-postkastis ükskõik missuguste isikuandmete töötlemistoimingute tegemine keelatud. Enne igasugust tegevust tuleb töötajat teavitada ja seda ka juhtudel, kui vaja faile kopeerida või kontrollida töötaja töökohustuste täitmist.
Teavitamine tähendab nii konkreetsest tegevusest eelnevat teavitamist kui ka töötaja üldist teavitamist. Näiteks saab töötajat üldiselt teavitada arvuti/e-posti kasutamise reeglite, tingimuste või juhiste tegemise läbi, kus tuleks reguleerida, kas ja missugustel tingimustel saab töötaja oma isiklikku informatsiooni arvutis või e-postkastis hoida. Levinud variandiks on, et kui töötaja soovib tööarvutis isiklikke faile hoida, peab ta arvutis või e-postkastis looma isikliku kausta, kuhu ta oma eraelulise sisuga info koondab.
Tööandja peab reeglite loomisel arvestama, et need ei tohi minna vastuollu põhiseaduse või teiste seadustega. Töötajale ei saa seada ebamõistlikke piiranguid ega luua endale seaduses sätestatust lubatust suuremaid õigusi.
Kas isikuandmeid tohib kontsernisiseselt töödelda õigustatud huvi alusel?
Kui kontserni ettevõtted peavad sisehalduse eesmärgil edastama töötajate isikuandmeid, on õigustatud huvi alusel andmetöötlus võimalik. Oluline on arvestada, et õigustatud huvi põhineb kaalumisotsusel. Selline otsus eeldab õiguslikku analüüsi, kus esmalt selgitatakse andmetöötleja enda jaoks välja, milles seisneb tema tegevuse eesmärk ja õigustatud huvi. Seejärel tuleb analüüsida, kas kõnealune isikuandmete töötlemine on eesmärkide saavutamiseks vajalik ning kas inimene võib eeldada andmetöötleja sellist tegevust ning millised on töötlemise võimalikud tagajärjed inimese privaatsusele ja vabadusele.
Kui kontserni ettevõtted asuvad erinevates riikides, on võimalik andmete edastamiseks kasutada samuti õigustatud huvi, aga rahvusvaheline aspekt toob juurde vajaduse kehtestada kontsernile ühesugused reeglid isikuandemete töötlemiseks ja andmete edastamise korra, mis peab arvestama nii kaitsemeetmete kasutamist kui andmeturvet.
-Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on rubriigis „Juhised“ leitav õigustatud huvi juhend, kus käsitletakse üksikasjalikult õigusliku aluse käsitlemist.
-Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on rubriigis Eraelu kaitse pikem selgitus nõuete kohta andmete edastamiseks välisriikidesse.
Kas õigustatud huvi saab kasutada videovalves?
Õigustatud huvi alus iseenesest võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada valvekaamerat nii vara ja isikute kaitseks (turvakaalutlustel) kui tööaja jälgimiseks või kontrollimiseks, kuid siin kaks väga olulist tingimust.
Esiteks, õigustatud huvi alusel on võimalik kasutada tööandjal valvekaamerat juhul, kui sellega ei toimu eriliigiliste isikuandmete töötlemist ja teiseks, seaduslikuks muutub õigustatud huvi kasutamine siis, kui on tehtud kaalumisotsusel põhinev õiguslik analüüs.
Kaamerate kasutamisest töösuhetes on põhjalikumalt kirjutatud AKI artiklis „Kaamera kasutamisel töösuhetes on reeglid täienenud“.
Kuna videovalve võib sügavalt mõjutada inimeste mõtlemist ja tegutsemist, samuti sõna- või otsustusvabadust ning sel on tugev riive privaatsusele, soovitab inspektsioon kaaluda enne alternatiivseid meetmeid.
Mida tähendab andmekaitsereeglite täitmine videovalves?
Andmekaitsereeglid on kehtestatud inimeste (nii töötajad kui kliendid, partnerid jt isikud) privaatsuse kaitseks. Videovalves tähendab andmekaitsereeglite täitmine vastutustundlikku isikuandmetega ümberkäimist ja inimese privaatsuse kaitsmist. Lisaks tähendab see teavitamise kohustust kes mida ja milleks teeb.
Kolm peamist reeglit, millega tuleb videovalve korraldajal arvestada:
Reegel number 3. Inimene peab olema videovalvest teavitatud. Enne videoalasse jõudmist tuleb inimesele avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel ta videovalvet korraldab ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.
Reegel number 2. Inimeste salvestamine tähendab isikuandmete töötlemist. Kui salvestisi hoida hilisemaks vaatamiseks, on see juba isikuandmete töötlemistoiming. Videovalve korraldajast saab isikuandmete töötleja. See aga tähendab talle kohustust kaitsta inimese privaatsust ja olla valmis võimaldamaks inimestel tutvuda enda isikuandmetega.
Reegel number 1. Salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil. See tähendab, et kui vara kaitseks tööle pandud turvakaamera on õigusrikkuja teolt tabanud, ei tohi selline salvestis jõuda sotsiaalmeediasse tuhandete silmade alla. Eesmärgiks on olnud ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest informeerimine. Kuna politsei ülesanne on rikkujat karistada, peab salvestis jõudma politseisse, kes kasutab salvestist menetlustoimingutes. 
Ehk siis privaatsuse kaitse videovalves tähendab, et on vaja tagada inimesele teavitamine videovalvest, juurdepääs ainult oma isikuandmetele ja isikuandmete kasutamist ainult ühel ja inimesele eelnevalt teadaoleval eesmärgil.
-Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks. Samuti soovitame tutvuda isikuandmete töötleja üldjuhendiga.