Sa oled siin

Noomitus sideettevõtjale vale informatsiooni andmise eest

17.04.2020
Millisel õiguslikul alusel tegi sideettevõte numbriliikuvuse käigus talle müügikõne?

Inspektsioon menetles juhtumit, kus inimesele jäi arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel tegi sideettevõte numbriliikuvuse käigus talle müügikõne, kui selleks ei olnud antud vastavat nõusolekut. Seda enam, et sideettevõte tegi müügikõne, mida ta kliendi arvates ei oleks tohtinud teha, sest klient oli varasemalt teinud müügikõnesid keelava tahteavalduse, kuid seda uuele sideettevõttele volituse andmise kaudu. Klient ei olnud rahul, et sideettevõte ei arvestanud tema poolt uuele sideettevõttele tehtud volikirjaga.

Selle juhtumi näitel on oluline esmalt selgitada, et telefoni teel (häälkõnedele elektroonilise side seadus ei kohaldu) müügipakkumiste tegemiseks saab õiguslik alus tuleneda kas isiku nõusolekust või sideettevõtja kui andmetöötleja õigustatud huvist. Kuid sõltumata sellest, kas telefonimüügi pakkumiste tegemise õiguslikuks aluseks on isiku nõusolek või õigustatud huvi, peab inimesel olema võimalus igal ajal keelata sellisel viisil pakkumiste tegemine.

Inspektsiooni menetluse käigus selgus, et õiguslik alus müügikõne tegemiseks oli andmekaitsetingimustes õigesti välja toodud, kuid kliendile anti vale informatsiooni.

Täpsemalt selgitas menetlus välja, et sideettevõte tavapäraseks praktikaks, mida kinnitas ka koostatud dokumentatsioon, on olnud telefoni teel müügipakkumiste tegemine õigustatud huvi alusel, kuid kliendile põhjendati, et kõne tehti hoopis elektroonilise side seaduse alusel, mis ei nõua kliendi varasemat nõusolekut ning mida ei ole võimalik ka seetõttu keelata. Selline selgitus kliendile oli aga müügikõne osas eksitav ning ettevõte rikkus ebatäpse info andmisega isikuandmete kaitse üldmääruse nõuet, mille kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik, õiglane ja inimesele läbipaistev.

Kui õigusi realiseeritakse volikirja kaudu
Oluline on selle menetluse juures välja tuua veel see, et kui reeglina saab inimene ise kasutada oma õigusi seoses isikuandmete töötlemisega, siis erandina on seda võimalik teha ka kolmandal isikul, aga seda juhul, kui nimetatud toiminguks on tehtud seadusele vastav volitus. Siinjuures on oluline rõhutada, et volikirja puhul on tegemist volitatava ja volitaja suhet reguleeriva dokumendiga ning ainuüksi volikirja edastamine ei tähenda, et volikirjas sisalduvaid õigusi kasutatakse, vaid volikirja põhjal tuleb teha ka eraldi tahteavaldus. Ehk konkreetse juhtumi raames oleks pidanud uus sideettevõtja ka eraldi märkima, et tuginedes volikirjale keelame konkreetsele kliendile müügikõnede tegemise.

Uus sideettevõtja aga ei teinud kliendi eest vajalikku tahteavaldust müügikõnede keelamiseks, mistõttu inimene ei olnud tegelikult keelanud vana sideettevõtja jaoks müügikõnede tegemist. Seega olukorras, kus klient soovib olla veendunud, et tema tahteavaldus ka tegelikult kohale jõuaks, on kindlam inimesel endal realiseerida oma õigusi otseturustuspakkumistest keeldumisel. Kui klient on selgelt keeldunud müügikõnest, sõltumata sellest, kas keeldumine on tehtud volitatud isiku või tema enda poolt, ei ole sideettevõtjal mingit alust talle sellisel eesmärgil helistada.

Kokkuvõte

Menetluse kokkuvõtteks saab öelda, et kuigi selles juhtumis oli tulenevalt kliendi tahteavalduse mittejõudmisest sideettevõtjani õiguslik alus müügikõneks olemas, oli probleemiks see, et kliendile anti vale informatsiooni andmete töötlemise õigusliku aluse osas ning rikuti sellega isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid.

Inspektsioon tegi ettevõttele noomituse ning märkis, et vastutav töötleja peab isikuandmete töötlemisel tagama, et töötlemine oleks seaduslik, õiglane ja inimesele läbipaistev. Iga andmetöötleja peab tagama selle, et isikud ei saaks eksitavat informatsiooni nii isikuandmete töötlemise kui töötlemise õiguslike aluste osas.