Sa oled siin

Milliste pöördumistega saab iseenda kohta küsida isikuandmeid?

15.06.2021
küsimine

Õigus oma isikuandmete töötlemise kohta infot saada on inimese põhiõigus. Sooviga saab pöörduda kõikide andmetöötlejate poole avalikus-, era- ja mittetulundussektoris, kuid tulenevalt seadustest on andmetöötlejate kohustused vastamisel erinevad ja sellepärast tuleb teada ka millist pöördumise vormi kasutada.

Küsida saab teabenõude ja taotlusega

Teabenõuet saab esitada vaid teabevaldajale ja sellega on võimalik küsida oma isikuandmeid. Teabenõuet ei oota ükski andmetöötleja, kes ei ole teabevaldaja ehk kellel pole täita avalikku ülesannet või kasutada avalikke vahendeid (raha).

Taotlust oma andmetega tutvumiseks on võimalik esitada nii teabevaldajale kui erasektori ettevõtjale või samuti ka kolmanda sektori andmetöötlejale. Taotlus on sisuliselt tavaline pöördumine, kus inimesel tuleb väljendada, missugust infot ta soovib, kuid üldistatult ei ole andmetöötlejal kohustust seetõttu välja anda rohkem, kui isikuandmed ja ülevaade nende kasutamisest. Näiteks millistes toimingutes, kellele andmeid edastatakse või kui kaua hoitakse.

Millal teabenõue?

Teabenõude esitamisel tuleb inimesel arvestada, et sellega saab küsida teabevaldajalt alati juba olemasolevat dokumenti, dokumente või näiteks ka elektroonselt väljavõtteid andmekogust, registrist vms. Teabenõude täitmise kohustus tuleb avaliku teabe seadusest ja kohustus laieneb kõikidele teabevaldajatele, sõltumata kas tegemist on era või avaliku sektoriga. Kuid erasektor saab olla reeglina teabevaldaja vaid avaliku ülesande täitmise või avaliku raha kasutamise (st riigilt või omavalitsuselt toetusena saadud raha) osas.

Teabenõude esitamisel teabevaldajale tuleb meeles pidada kahte asja.

Esiteks, dokumenti ei looda küsija jaoks, vaid see on juba olemas. Seega inimene saab küsida erinevat infot sisaldavat teavet, mis muuhulgas sisaldab isikuandmeid. Näiteks küsida saab otsust, protokolli, lepingut jt.

Teiseks, dokumendist ei väljastata seda osa, millele kehtib juurdepääsupiirang. Teabenõude täitmise tähtaeg on 5 tööpäeva, mida on võimalik põhjendamise korral pikendada 15 tööpäevani.

Teabenõuet ei saa esitada sellistele andmetöötlejatele, kes ei täida avalikke ülesandeid ega kasuta avalikku raha, sest siis ei olda seaduse mõistes teabevaldaja.

Millal taotlus?

Taotlusega saab küsida isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) alusel infot kahel moel.

Esiteks, küsida saab ülevaadet isikuandmetega seotud toimingutest ja asjaoludest, mis on koostatud ülevaade isikuandmetest päritoluga erinevatest andmete kogudest, näiteks infosüsteemidest või registritest. Andmetöötlejal tuleb koostada olemasoleva info põhjal dokument või fail spetsiaalselt küsija jaoks. 

Teiseks, küsida saab koopiat enda andmetest. See tähendab sisuliselt andmetöötleja kasutuses olevate isikuandmete jagamist.

Kui küsitakse koopiat oma isikuandmetest, ei pruugi küsija saada koopiat kogu teabest, kus tema andmed sisalduvad. Koopia isikuandmetest tähendabki sõnaotseses mõttes ainult iseenda isikuandmete saamist. 

Igat andmetöötlejat aitab alati võimalikult täpselt kirja pandud soov ning selgelt on vaja kirja panna ka taotluse eesmärk, kas sooviks on saada ülevaadet toimingutest ja asjaoludest, koopiat andmetest või mõlemat. 

Kuidas täita andmetega tutvumise taotlust, selle kohta saab lugeda rubriigist eraelu kaitse. Andmetöötlejal on alati õigus täpsustada taotluse sisu. Täitmise tähtaeg on 1 kalendrikuu, mida on võimalik põhjendamise korral pikendada sama perioodi võrra.

 

MEELESPEA ANDMETÖÖTLEJATELE

Mille poolest eristub iseenda kohta isikuandmete küsimine teabenõude või taotluse alusel?

  • Teabenõude täitmine avaliku teabe seaduse (AvTS) alusel 5 tööpäeva jooksul (+ pikendamine kuni 15 päevani).

Teabenõue on olemuselt dokumendist koopia küsimine ja seda saab täita vaid teabevaldamise osas.

  • Taotluse täitmine isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) alusel 1 kuu jooksul (+ pikendamine kuni 2 kuud). IKÜM art 15 sisaldab erinevaid nõudeid. Küsida saab:

a) infot andmete olemasolu ja töötlemise asjaolude kohta,

b) andmetest koopiat.

Andmetest koopiat on võimalik väljastada vaid dokumendis/failis/e-kirjas/infosüsteemis/registris oleva väljavõttena andmetest, kuid võib edastata ka muud osa, millele ei kehti piirang.

Juhul, kui inimene kasutab pöördumisel valet vormi, ei anna see andmetöötlejale alust vastamisest keeldumiseks, vaid küsijale tuleb anda info arvestades seadusest tulenevaga.

 

Kasulikku infot avaliku sektori töötajatele leiab AKI koolitusvideost Palun väljastage mulle kõik isikuandmed.