Sa oled siin

Milline on valvekaamera mõju tööstressile?

27.01.2021
foor

28. jaanuaril tähistataval isikuandmete kaitse päeval pööratakse ülemaailmselt tähelepanu privaatsuse õigusele, mis on igal inimesel tunnetuslik ning tähendab, et ka privaatsuse probleemid võivad olla väga erinevad. Üks mure, mis aga paljusid inimesi ühendab, on valvekaamera jälgimisest tekkiv tööstress.

Probleem, millele Andmekaitse Inspektsioon soovib koos Peaasi.ee psühholoogidega tähelepanu pöörata, tuleb valvekaamerate arvu kiirest kasvust. Pidevalt jälgivad valvesilmad kasvatavad töökohtades inimeste tööstressi taset ning see ei ole kaugeltki ainult töötaja mure. 

Psühholoog Anna – Kaisa Oidermaa räägib ühe minuti videos, mida võib inimene tunda pideva valvekaamera jälgimise all.

Tööinspektsiooni soovitusi tööandjale

Töösuhetes peab tööandja alati austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi.

Töötajat tuleb kaamerate olemasolust, nende asukohtadest, kasutamise eesmärgist ja andemete töötlejast kindlasti teavitada. 

Enne kaamera paigaldamist tuleb tööandjal hinnata, kas sama eesmärki on võimalik saavutada vähem privaatsust riivavama vahendiga. Näiteks turvalisust on võimalik tagada ka, kui paigaldada sisenemiseks kiipkaartide süsteem, kassale, laole, seifile ja muule väärtuslikule varale ligipääsemiseks ainult koodi või kiipkaardiga sisenemise võimalus.

Alati tuleb hinnata proportsionaalsust ja isikute õiguste riivet.

Ühest kohvikust on tuua hea näide, kus kohvimasinal oli lisafunktsioon, mis luges, mitu kohti päeva jooksul valati. Päeva lõpus on kohviaparaadi andmeid võimalik võrrelda müüdud kohvide arvuga. See on oluliselt vähem riivavam ja efektiivsem meetod kui turvakaamera paigaldamine oma töötajate varguste ennetamiseks.

Töökohtades võib kaameraid üldjuhul paigaldada isikute ja vara kaitseks, kui muud meetodid ei ole piisavad, kuid tähele tuleb panna, et töötaja privaatsus ja turvatunne läbi selle ei kannataks.