Spioon töötaja arvutis

13. Veebr 2013
PrintPDF Jaga

Kui maailmas on töötajate töö ajal jälgimine ja efektiivsuse mõõtmine suhteliselt tavaline, siis Eestis on see uus asi. Vähemasti sellest ei räägita. Ja kui räägitakse, siis vastumeelselt.

Kujutlege, et olete tööl, arvuti taga. Juba teist päeva töö ei suju, sest ootate e-kirju ja tööks vajalikke materjale. Sisustate oma päeva vahepeal Youtube’ist videote vaatamisega. Aeg-ajalt kontrollite postkasti, kas materjalid saabunud. Vahepeal vaatate Facebooki, lobisete tuttavatega. Siis avastate, et mitte millegi peale on kulunud juba tunde. Kuni lõpuks saabub oodatud kiri ja töö saab jätkuda.

Siis aga kutsub juhataja teid oma kabinetti ning teatab, et te pole piisavalt efektiivne, ning teeb etteheite, et külastate ebasobivaid internetilehekülgi. Sest programm ütleb ju nii. Mida teeksite teie?

Aja jälgimine tungib turule. Lätis tegutseb ettevõte, kes pakub firmadele DeskTime’i loodud programmi, mille abil saab tuvastada, millistel lehekülgedel töötaja töö ajal käib ning kui kaua seal viibib. DeskTime on Draugiem Grupi üks tütarettevõtteid, mis pakub aja jälgimise tarkvara. Draugiem Grupi kliendid on kodulehekülje järgi ka Eestis tegutsevad Swedbank, SEB, Tele2, Rimi jpt.

Draugiem Grupi tütarettevõttel on 90 riigis 12 000 klienti. Lätis kasutab seda programmi üle 20 ettevõtte ning Eestis on nende kliendid12 firmat. Ettevõtte juhi Julia Giffordi sõnul on neil plaanis Eesti turule palju jõulisemalt siseneda.

“Kasutame seda programmi personaalse produktiivsuse tõstmiseks. Selle abil saab ülevaate, kui palju aega on kulunud sotsiaalmeediale, kui palju e-kirjadele,” rääkis Gifford. “Sellele põhinedes saab ka harjumusi muuta. Samuti näeb produktiivsuse graafikut – millisel ajal päevast on töötaja kõige produktiivsem.”

Ehkki Giffordi sõnul aitab see tarkvara ettevõtte produktiivsust tõsta, ei saa tema sõnul anda pead, et kõik ettevõtted seda ühtmoodi kasutavad ega kuritarvita. Kõik sõltub ettevõtte töökultuurist. “Meie kasutame seda vaid siis, kui selleks on põhjus, kui töötaja pidevalt ei saa tähtajaks asju valmis, ei tee head tööd jms. Kui siis selgub DeskTime’i abiga, et inimene vaatab päev läbi Youtube’i videoid, siis ongi teada, kus probleem pesitseb,” rääkis Gifford.

Jälgimine on piiri peal teema. Lextali vandeadvokaadi Mari Männiko sõnul on raske öelda, kui palju on Eestis ettevõtteid, kes töötajaid nende loaga või loata jälgivad. Kuid igasugune jälgiva tarkvara paigutamine töötaja arvutisse ilma tema nõusolekuta on kindlasti privaatsuse rikkumine.

Männiko sõnul ei ole töölaua jälgimine Eestis siiski seadusega päris kooskõlas ja see võib tema hinnangul Läti firmal Eesti turule sisenemist raskendada.

“Arvan, et töötaja jälgimine on Eestis kindlasti probleem. Kui palju seda on, ei oska öelda, kuid üldiselt selliseid probleeme on,” tunnistas Männiko. “Kohtuvaidlusi sel teemal on meil vähe, kuid Euroopas juba palju. See on vaid aja küsimus, kui selline temaatika jõuab ka siin kohtulaua taha.” Männiko lisas, et tihtilugu jätavad inimesed kohtusse pöördumata, sest see on kallis.

Samas rõhutas Männiko, et Ameerika ja Euroopa töökultuur on siiski väga erinev. “Euroopas hinnatakse töötaja privaatsust kõrgemalt,” rääkis vandeadvokaat ja lisas, et soliidne äriühing töötajat tema teadmata siiski jälgida ei tohi.

Seadus ei luba ega keela. Andmekaitse inspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna sõnul pole nemad töötajate automatiseeritud jälgimisega seotud kaebusi saanud.

“Meie seadused on vaid mõnel juhul näinud ette, kuidas võib töösuhtes töötajat kontrollida, enamjaolt seadus töötaja kontrolliviisi ei reguleeri,” märkis Liivrand, kelle sõnul töötajate jälgimise tarkvara müük meil keelatud ei ole, kasutamine samuti mitte, kuid põhiseaduse, töölepingu seaduse ja isikuandmete kaitse seaduse koosmõjust võib tuletada põhimõtteid, millest töötajate kontrollimisel tuleks lähtuda. “Seadus otseselt ei luba ega keela ka,” seletas Liivrand.

Eestis peab töötaja “jälgimise” korral määratlema ka selle eesmärgi. Inspektsiooni hinnangul ei piisa sellest, kui eesmärgina nimetatakse lihtsalt töötaja või töökohustuste kontrollimist.

“Inimene, kelle kohta andmeid kogutakse, peab olema töötlemise kavatsusest teadlik ja tal peab olema juurdepääs kogutud andmetele,” lisas Liivrand. Andmete varjatud kogumine on kohtulikult karistatav.


OÜ Toggl motiveerib

 

Eestis tegutseb Toggl OÜ, kes pakub ettevõtetele pilvepõhist teenust, kus töötaja saab ise arvutis oma töö efektiivsust mõõta. “Kui ettevõte peab jälgima töötaja arvutikasutust väga detailselt, on seal ilmselt väga suured probleemid, palju suuremad, kui see, et töötaja loeb töö ajal uudiseid,” rääkis Toggli asutaja ja vaimne isa Alari Aho. “See näitab usalduse puudust.”

Aho sõnul ei paku nemad töötaja jälgimissüsteemi. “Pakume teenust inimesele, kes on ise motiveeritud tööd tegema, aitame tal olla produktiivne. Me pole piits, vaid pakume vahendit, mille saab ise aktiveerida, et töös tulemuslikum olla.”

Aho sõnul on nende põhikliendid programmeerijad, arhitektid ja need, kel palju tööd.


Tasub teada

Karistused küllaltki karmid

32 000eurose rahatrahviga võib isikuandmete töötlemise nõuete rikkumise eest karistada juriidilist isikut.

Ebaseadusliku jälitustegevuse eest süüdimõistmisel on ette nähtud kuni 3aastane vangistus või rahaline karistus.


Kommentaar

Ei poolda seda “natuke” kontrolli

Aivo Adamson, maanteeameti juht, endine Swedbanki IT-turbe juht:

Pooldan usalduslikku suhet ja seda järgisin ka Swedbankis. Kui töötajaga on kokkulepe, siis mind ei huvita, kuidas see saavutatakse. Tööaja kontroll, kaameratega jälgimine pole minu pärusmaa.

Mis puudutab IT-juhtimist ja ITga seotud inimeste juhtimist, siis ühest olen aru saanud – IT-töötajaid administreerimisega ei juhita. Samuti ei juhita kunstnikke, et noh, joonista nüüd. Loomingulist mõtlemist vajavad ametid vajavad pigem vabadust kui piiranguid.

Tänapäevased IT-rakendused kirjutatakse nii, et hiljem oleks võimalik logidest toimingud välja võtta, ja see on pangas täiesti normaalne, kuna pank ise kaupleb usaldusega. Üldiselt – kui pole tegemist kulla, sularaha või kalliskividega, siis ma ei poolda seda “natuke” kontrollimist.

Boonused nullivad kontrolli vajalikkuse

Hans Saarvelt, Tele2 kommunikatsioonijuht:

Soodusoperaatorina on meie töötajate arv võimalikult optimaalne, et kulusid kokku hoida. Liiga palju töötajatel vaba aega kõrvalisteks tegevusteks üle ehk ei jää. Motiveerime neid pigem tulemuspõhise boonuse kui kontrolliga.

Lähtume eelkõige heast tavast

Luulea Lääne, Tallinki kommunikatsioonijuht:

Sisekorrareeglite kehtestamisel järgime levinud head tava, töökeskkonna spetsiifikat ja loomulikult seadusandlust. Meie töötajad on kursis kõikide sisekorda puudutavate meetmetega, loomulikult kaasa arvatud laevakaamerate olemasoluga, ning mõistavad reeglite vajalikkust.

Kõik töötajad annavad ka allkirja tutvumise kohta reeglitega, kuhu kuulub kõik töökeskkonda, ohutust, turvalisust jms puudutav.

Pangas on erilised turvanõuded

Mart Siilivask, Swedbanki kommunikatsioonijuht:

Swedbanki kui finantsasutuse suhtes kohaldatakse kõrgendatud hoolsus- ja turvalisuskohustusi, näiteks kaamerad kontorites ja büroodes, telefonikõnede lindistamine, e-posti jälgimine. Andmeid kasutatakse vaid põhjendatud juhtudel ja kindlate protseduurireeglitega. Info saavad töötajad tööleasumisel ja see on kirjas ka töölepingus. Kuna info on olemas, siis on töötajate reaktsioon mõistev.


Kirjutab Äripäev
 

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner