Riigi läbipaistvuse tagab avatud mõttelaad

10. Mai 2012
PrintPDF Jaga

Iga aasta jürikuu algul läbib Eesti aja­kirjandust sama teema - huvitavamad leiud 1. aprilliks avalikustatud ameti­isikute ning riigiettevõtete juhtide palgaandmetes. Kuid see ei ole aastas ainu­ke päev, mil riik peab läbipaistev olema. Teabenõudeid võib esitada kogu aeg. Asutuste võrgule­hed on avatud kogu aeg.

Avalikkuse ette jõuavad aeg-ajalt teated salatsemistest ametiasutustes. Jah, lepingute ja käsk­kirjade kättesaadavuse asjus on mitmetes asu­tustes tänaseni tunda ebalevat suhtumist. Eriti töö(võtu)lepingute ja personalikäskkirjade osas. Kuid ma ei arva, et avalikus sektoris põetaks sa­lastamisparanoiat. Asutused ei selgita tihti pii­rangu osalisust, mis seatud näiteks inimese ko­duse aadressi või isikliku pangaarve tõttu. Üle­jäänud dokumenti võib aga teabenõude esita­misel ikka välja anda. Kui teil on palju vaba aega, siis surfake asutuste veebipõhistes dokumendire­gistrites. Kui teete seda põhjalikult, võite juhusli­kult leida näiteks sotsiaaltööalast teavet, mille si­sule on unustatud piirang seada. Või kus piirang on, kuid dokumendiregistrist näha olev pealkiri ja adressaat reedavad ikkagi, konkreetselt kelle ja millist sotsiaalabi küsimust lahendatakse.

Piirangud on nende seadjate nägu. Sestap po­legi vigade puhul imestada, et asutuse personali-dokumendid kipuvad olema pigem ülepiiratud, eraisikuid puudutavad dokumendid aga pigem alapiiratud. Aga kui paljud meist üldse on kuna­gi esitanud asutustele teabenõudeid? Märksa sa­gedamini otsime vajalikku infot asutuse võrgu­lehelt. Kõigil asutustel on võrguleht praegu ole­mas. Vähemalt formaalselt seal seadusega ette­nähtud avaldamisnõudeid täidetakse. Läbimõelduse ja kasutajasõbralikkusega on aga paljud võrgulehed kimpus. Rääkimata sellest, et iga võr­guleht lähtub teabe esitamisel ise loogikast.

Seadus näeb ette, et andmekaitse inspekt­sioon lahendab avaliku teabe alaseid vaidlusi. Mida aeg edasi, seda enam meile vaideid esitati. Aastal 2009 panime põhirõhu seaduse rakenda­mise aktiivsele koordineerimisele. Korraldasime kõiki riigiasutusi ja omavalitsusi katvaid võrdle­vaid seireid ja koolitusi, andsime sadu soovitu­si ning koostasime kogu avaliku teabe valdkon­da hõlmava praktilise üldjuhendi. Kõigis valit­susasutustes on nüüd määratud vastutajad, kes koordineerivad oma asutuses teabe avalikusta­mist ja isikuandmete kaitset. Neist kujundasime võrgustiku, kelle abiga saame ülevaate võimalikest probleemidest ja otsime ühiselt lahendusi.

Tundub, et niisugune poliitika on vilja kand­nud. Alates 2008. aastast, mil asutuste peale kae­vati 137 korral, on see igal järgneval aastal vähe­nenud. Mullu saime avaliku teabe alal vaideid üksnes 46. Ka avaliku sektori võrguteabe alal on edasiminek märgatav. Mulgimaa valdade algatu­sel kujundati kohalike omavalitsuste võrgulehtedele ühesuguse ülesehitusega kasutajasõbralik lahendus. Nüüd on sellega ühinenud juba 80 omavalitsust. Riigikantselei veab valitsusasutus­tele ühesuguse veebinäo loomise projekti.

Kodanike ja ettevõtjate jaoks on riik kui ava­lik võim üks kõigi tema asutustega ja kohali­ke omavalitsustega. Riigi tegevuse läbipaist­vus on selges seoses avalike ülesannete täitmise ja avaliku raha kasutamise tõhususega ning eba­võrdse kohtlemise vältimisega. Riigi läbipaistvu­se parim ja püsivaim asi on see, mis jääb meie ka­he kõrva vahele - inimeste meelsus. Avaliku sek­tori asutustes töötades peame mõistma, et kõik see, mida me seal teeme, ongi avalik. Ning keegi ei pea põhjendama, miks talle just see info häda­vajalik on, mida ta teabenõudega küsib.

Kui aga teave ei ole avalik, siis peab iga piirang olema põhjendatav konkreetse seaduse konk­reetse paragrahvi konkreetse lõike ja punktiga. Dokumendile seatud AK-märget ei saa põhjen­dada üldise viitega, et dokumendis võib esineda näiteks delikaatseid isikuandmeid. Neid kas on või ei ole - riik ei saa olla ebakonkreetne. Asutu­sed peavad ka aru saama, et võrgulehte ei ole va­ja formaalsete nõuete täitmiseks. Kurjast on nii vajaliku info avaldamata või uuendamata jätmi­ne kui ka süsteemitu infoga ülekuhjamine. Ka­sutajakeskne ja läbimõeldud võrguleht aitab sel­le külastajail oma küsimustele kiire vastuse leida. Sellega väldime vajadust kirjutada, helistada või asutusse kohapeale tulla. Nii asutus kui ka selle klient saavad oma aega säästa. Aga nii nagu era­äris, nii ka avalikus sektoris on oluline tagasiside. Kuidas saaks ilma selleta asju paremaks teha? Me kõik oleme kas kodanike, ettevõtjate või amet­nikena avaliku sektori info tarbijad. Olgem siis sealjuures nõudlikud kliendid, kes ei jäta märga­tud kordaminekuid ega puudusi enda teada.


Kirjutab Äripäev
 

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner