Postimees: AKI hajutab lugejate kahtlusi

10. Märts 2015
PrintPDF Jaga

Euroopa kohtu turvakaameraid puudutav otsus tekitas paljudele lugejatele küsimusi, millele vastab andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõunik Margit Liivoja.

Mitut lugejat huvitas, mis saab kohtu otsuse valguses autokaameratega sõidutee salvestamisest ning kas ka sel juhul on tegemist avaliku ruumiga. «Mida ütleb andmekaitse inspektsioon autokaamerate ja nende videote internetti riputamise kohta? Kas siin on tegemist inimeste privaatsuse üsna räige rikkumisega või mitte?» uuris lugeja.

«Mis puutub autode pardakaameratega avaliku ruumi filmimist, siis antud juhul räägime siiski ainult füüsiliste isikute eraelu riivest ehk kui füüsilisi isikuid äratuntavalt pardakaamera vaatevälja ei jää, siis pole ju ka kedagi, kes tunneks, et teda on ilma nõusolekuta filmitud,» ütles Liivoja ja lisas, et salvestiste internetti üles laadimine puudutab isiku tuvastamisega seonduvat.

«Kuna sõiduki registreerimisnumbri järgi ei ole avalikkusel võimalik isikut tuvastada (registri andmed pole avalikud), siis kaamera vaatevälja jäävate autode filmimise ja selle salvestise üleslaadimisega üldjuhul probleeme ei ole,» rääkis Liivoja. Ta lisas, et kui filmile jäävad äratuntavalt autos olevad inimesed, siis sellist salvestist avalikustada ei tohi.

Liivaoja sõnul on pardakaamera kasutamise eesmärki iga inimese puhul keeruline tuvastada. Ta lisas, et teoreetiliselt on võimalik, et sellega filmitakse isiklikul otstarbel näiteks ümbrust. Kõnealune Euroopa kohtu otsus sõidukite pardakaameraid ei käsitle.

Teisel lugejal tekkis küsimus, kas valvekaamerate salvestisi võib avalikult Youtube’i üles panna või otse veebist näidata.

AKI avalike suhete nõuniku sõnul ilma salvestisele jäädvustunud inimese nõusolekuta veebilehekülgedele neid salvestisi, kuhu inimene on jäänud äratuntavalt, üles panna ei tohi. Seda ka juhul, kui filmija arvates on tegemist õigusrikkumisega.

Lugejale tekitas ka küsimusi, kas turvakaameraga tehtud videosalvestisi saab kasutada kohtus tõendina või mitte. «Kaasusest järeldub, et tänavale avalikku ruumi vaatava kaameraga tehtud salvestis rikub kaakide õigusi isikuandmete kaitse osas ja neid salvestisi ei saa kasutada tõendina nende süüdi mõistmisel valvatava maja akende purustamise süüdistuses,» kirjutas lugeja. Ta lisas, et kui sellist salvestist ei näidata avalikult, ei mõisteta kaamera omanikku süüdi kaakide isikuandmete ebaseaduslikus töötlemises, sest selleks puudub avalik huvi.

Liivoja ütles lugeja väidetele selgituseks, et videosalvestised, kuhu on jäädvustunud tegevus, millel võib olla kuriteo kahtlus, võib alati politseile üle anda. Tema sõnul on politseil eriseaduse alusel kuritegevuse tõkestamise eesmärgil suuremad õigused isikuandmete töötlemiseks. «Kas kohus eraisikute videosalvestusi tõendina kasutab, otsustab ainult kohus ise ja seda iga konkreetse kaasuse puhul eraldi,» lausus Liivoja, kelle sõnul on videosalvestuse tõendusmaterjalina kasutamine kohtu pädevuses.

AKI on välja töötanud kaamerate kasutamise juhendi, mida soovitab Liivoja aeg-ajalt lugeda. Juhendi saab alla laadida siit.

Postimees 10.03.2015  http://tarbija24.postimees.ee/3117639/aki-hajutab-lugejate-kahtlusi#comments

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner