Õhtuleht: Väike vald teab oma abivajajaid nägupidi, suures peab toetuse tahtja ise agar olema

27. Jaan 2015
PrintPDF Jaga

Kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajad sooviksid elamiseks vajalikke teenuseid pakkuvatelt ettevõtetelt infot võimalike abivajajate kohta.

Väikse Kaiu valla sotsiaaltöötaja Kaja Heinsaar ütleb, et on kolm võimalust, kuidas info abivajajast temani jõuab: inimene tuleb ise valda oma murest rääkima, keegi on seda märganud ja teavitab valda või avastab sotsiaaltöötaja abi vajava inimese ise.

"Väikse valla eeliseks on see, et inimesed tunnevad üksteist ja märkamist on rohkem kui suurtes valdades ja selliste signaalide kaudu on võimalik abivajajani jõuda," ütleb Heinsaar.

Kahjuks ei saa ta teada nendest vallakodanikest, kellel võla tõttu on oht elektrita jääda või kellel on muud makseraskused. Võrguettevõte põhjendab seda andmekaitseseadusega. Ainus signaal, mis abivajajate kohta valda jõuab, on seotud maksetega, mis laekuvad valda. Näiteks kui lapsevanemal on lasteaiaarve mitu kuud maksmata või ei ole koolis käiv laps saanud juba mitmendat korda klassi ühistele väljasõitudele kaasa minna, saab sotsiaaltöötaja selle info n-ö üles korjata ja vajadusel täpsemalt uurida, kas pere võib olla raskustes.

Abivajajatest ei teatata

Meenutades hiljutist traagilist majapõlengut Laekvere vallas, kus perel lülitati võlgade tõttu elekter välja, ütleb Viimsi valla sotsiaal- ja tervishoiuameti juhataja Reet Aljas: "Kindlasti oleks hea, kui kohalikku omavalitsust plaanitavatest elektri väljalülitamistest või pikaajalistest võlglastest teavitataks – saaksime siis aegsasti muid lahendusi leida."

Heinsaar rõhutab, et kui inimene ikka ise abi küsima ei tule, siis on üsna keeruline tema raskest olukorrast teada saada. Seetõttu oleks talle suureks abiks, kui saaks abivajajate kohta rohkem infot.

"Inimese silmist ma ju välja ei loe, et tal on võlad ja ta on raskustes. Seetõttu kõik signaalid on teretulnud. Politseiga on meil hea koostöö, ka Eesti Energia võiks omavalitsustega koostööd teha. Mina oleksin selle üle väga tänulik," ütleb ta.

Heinsaar tõdeb, et sageli inimene ei tihka ise oma murest rääkima tulla, samas on tema töös olnud ka juhtumeid, kui kellelegi on pakutud abi, aga too lihtsalt keeldub sellest.

Sotsiaaltöötaja klaarib võlgu

"Mõnda aitad vähe ja ta on sulle taevani tänulik, teist kannad kätel ja ta pole ikka rahul," tunnistab Heinsaar.

Aljas Viimsi vallast märgib, et üldjuhul jõuab info võlgnike kohta nendeni ikka võlgniku enda kaudu, kui ta tuleb sotsiaaltoetust taotlema.

Ta tõdeb, et on olnud ka juhuseid, kui sotsiaaltöötaja on käinud inimese nõusolekul tema eest elektrimüüjaga võla ajatamise asjus läbi rääkimas ja neil kordadel on võlanõudja üldjuhul ka vastu tulnud.

Juuru valla sotsiaaltöötaja Brita Kiik mäletab mitut juhtumit, kus ta pidas elektrimüüjaga vallakodaniku võlgade suhtes läbirääkimisi. Ühel korral pöördus abivajaja ise oma murega tema poole, teisel korral tuli signaal n-ö küla pealt.

"Elektrimüüja võiks ju omavalitsusele ikkagi öelda aadressi, kus on plaanis elekter välja lülitada. See on kindlasti koostöökoht. Seda on ju vaja selleks, et saaks inimesi aidata. Andmekaitseseaduse järgi ei tohiks see küll keelatud olla, kui peres, kus elekter välja tahetakse lülitada, on ka lapsed," arvab Kiik.

Omanike Keskliit: omavalitsus võiks olla teadlik

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimehe Priidu Pärna sõnul vajaks probleem, mis puudutab võlglastelt elektri väljalülitamist, laiemapõhjalist arutelu ning kindlasti tuleks seadusandlust muuta või täiendada. Ta lisab, et lepingu rikkumine annab küll õiguse lepingu lõpetada, kuid siis peab eelnevalt algama kohaliku omavalitsuse roll abivajaja aitamisel.

"Leiame, et seadusandluses tuleks lahti mõtestada energiavaesuse mõiste ning samuti peaks olema võrguettevõttel elektri väljalülitamisel kohustus sellest eelnevalt piisava aja jooksul teavitada kohalikku omavalitsust, et leida probleemile lahendus ilma elektrit välja lülitamata. Kindlasti ei saa nõustuda praeguste nii-öelda jõumeetoditega, kus vähemkindlustatutest lihtsalt üle sõidetakse," ütleb Pärna.

Elektrilevi võlgnike andmeid ei jaga

Elektrilevi juhatuse liige Tarvi Thomberg toetab justiitsministri seisukohta, et ei ole mõistlik seada olemuslikult riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesandeid ettevõtte õlgadele.

"Infovahetuse parandamise teemal oleme kindlasti valmis kaasa aitama ja lahendusi otsima, aga võrguettevõttena saame tegutseda vastavalt kehtivale õigusele, mis ei luba meil kliendi andmeid kolmandatele osapooltele avaldada," sedastab ta.

Thomberg lisab, et Elektrilevi peab kliente võrdselt kohtlema ega tohi teha ühele kliendile soodustusi teise arvelt.

"Võrguettevõtte sissetulek, millega elektrivõrku üleval pidada, on võrgutasu. Kui loobuksime ühe kliendigrupi kasuks tasude väljanõudmisest, tähendab see, et kellelgi peab võrgutasu tõusma," lausub ta.

"Aga kuhu ja mille alusel peaks võrguettevõte sellisel juhul piiri tõmbama hakkama?"

Thombergi sõnul on võlglaste seltskond väga kirju, alates jõukatest ja pahatahtlikest klientidest, kuni lihtsalt hätta sattunud perekondadeni, kes tõesti vajavad abi. Ta tõdeb, et parim lahendus peitub ilmselt osapoolte tõhusamas koostöös ja eriti sotsiaalabisüsteemi paremas toimimises.

"Kui me saame teada, et võlglase majapidamises on ka lapsed, siis kindlasti soovitame ja loodame, et inimene pöördub abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole. Paraku erinevatel põhjustel inimesed seda ei tee," selgitab Thomberg.

Ta ütleb, et ka praegu teevad nad omavalitsustega koostööd juhul, kui klient selleks nõusoleku annab.

"Probleemi lahendamise initsiatiiv peaks tulema ennekõike inimeselt endalt," rõhutab Thomberg.

Ka töötukassa infot ei anna

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Katrin Liivamets ütleb, et töötukassa ei informeeri omavalitsusi end töötuna arvele võtnud inimestest.

"Sest see, kas tööd otsiv inimene vajab või ei vaja kohaliku omavalitsuse abi, on igaühe enda isiklik otsus ja töötukassa sekkumine sellises olukorras ei ole vajalik. Koostöö toimib nende inimeste puhul, kes on abi saamiseks pöördunud nii töötukassa kui ka omavalitsuse poole."

Andmete salastatus võib väheneda

"Isikuandmete kaitse seaduse järgi võib neid avaldada kolmandatele isikutele inimese enda või muu isiku elu ja tervise kaitseks, kui inimeselt ei ole võimalik nõusolekut saada," ütleb andmekaitseinspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja.

"Isikute endi nõusolekul võib nende isikuandmeid edastada alati. Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused võivad isikuandmeid teistele edastada neile õigusaktidega pandud avalike ülesannete täitmiseks."

Ta ütleb, et Laekvere majapõlengu kontekstis tuleks silmas pidada ka lastekaitseseadusest tulenevat kohustust teatada hädas olevast lapsest sotsiaaltalitusele, politseile või mõnele teisele abiandvale organile ja see kohustus kehtib kõikidele.

Liivoja märgib, et nendeni on jõudnud mitu korda selliseid näiteid, kus abi mitte osutamist põhjendatakse isikuandmete kaitse seadusest tulenevate piirangutega.

"Inspektsioon taunib sellise nähtuse levimist ning on sellest tulenevalt võtnud selle aasta tegevusprioriteetide hulka vastava juhendi koostamise, mis parandaks tervise- või hoolekandeabi vajavaid inimesi puudutava info liikumist ja jõudmist aidata saavate asutusteni," lausub Liivoja.

Õhtuleht 23. jaanuar: http://www.ohtuleht.ee/659520/vaike-vald-teab-oma-abivajajaid-nagupidi-suures-peab-toetuse-tahtja-ise-agar-olema

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner