Lugeja küsib: kas rannas või ujulas tohib pildistada?

17. Juuni 2014
PrintPDF Jaga

“Kas ujulates ja spa veekeskustes võib oma lapsi ja teisi inimesi pildistada ja filmida? Millised reeglid kehtivad? Kas pildistamine on lubatud ka veekeskuse teistes ruumides nagu saunad ja riietusruumid? Kuna sisse saamiseks on vaja lunastada pääse, siis ei ole tegemist avaliku kohaga. Sooviksin ülevaadet kehtivatest reeglitest. Sama küsimus võiks kajastada ka randades pildistamisega ja selle seotusega andmekaitse ja integriteedi küsimuses,” uuris Tarbija24 lugeja.

Vastab Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Margit Liivoja:

Õigus eraelu puutumatusele ei piirdu ainult koduseinte vahel toimuvaga. Avalikku kohta sisenedes ei mineta inimene õigust eraelule. Eraelu puutumatus hõlmab ka inimese suhtlemist teiste inimestega, isegi kui see toimub avalikus ruumis. Peamised reeglid selle kohta, kuidas tõmmata piiri eraelu kaitse ja muude väärtuste vahele, on sätestatud isikuandmete kaitse seaduses. Mis puudutab kõikvõimalike kaamerate kasutamist, siis selleks leiab Andmekaitse inspektsiooni võrgulehelt «Kaamerate kasutamise juhendi»: http://www.aki.ee/et/juhised.

Isikuandmete kaitse seadus ei keela isikuandmete (selleks on ka inimese foto) kasutamist teise inimese poolt isiklikul otstarbel. Seega seni, kuni inimene salvestist pere ringist väljapoole ei jaga, ei ole vaja kedagi teavitada ega nõusolekut küsida. Samas on võõra inimese pildistamisel eetiline pildistatava käest nõusolekut küsida.

Kuigi inimene võib fotode/video isiklikul otstarbel kasutamiseks pildistada/filmida põhimõtteliselt mida iganes, tuleks asutuse territooriumil pildistamisel lähtuda asutuse kehtestatud sisekorra eeskirjadest, kui need on olemas. Kui eeskirju ei ole, tuleks asutuselt pildistamiseks või filmimiseks luba küsida. Saunades ja riietusruumides pildistamine ja filmimine ei ole lubatud, kuna inimesel on neis ruumides õigus eeldada privaatsust. Kui keegi ühtlasi leiab, et teise inimese eraotstarbeline pildistamine rikub ülemäära tema privaatsust, on tal õigus pöörduda kahju hüvitamise nõudega kohtusse.

On mõistetav, et alati ei ole võõraste juhuslikku pildile sattumist võimalik välistada, nt avalikus rannas. Sellistel juhtudel tuleb pildimaterjali hilisemal avalikustamisel (nt internetis) vältida olukordi, kus pildile jäänud inimesed tunneksid end riivatuna. Pildistamine peaks olema korraldatud nii, et teistel inimestel oleks võimalik pildile jäämist vältida. Avalike ürituste puhul peaksid inimesed arvestama võimalusega, et võidakse pildile jääda. 

 

Postimees Tarbija24

                                                                                                                                                                                                                                                                                         


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner