(KUKU) AKI peadirektor tutvustas avaliku teabe juurdepääsupiirangute seire tulemusi

18. Veebr 2014
Andmekaitse Inspektsioon leidis avaliku teabe juurdepääsupiirangute seire käigus, et dokumentidele juurdepääsu piiramises valitseb segadus. Dokumentidele juurdepääsupiirangute kehtestamisel kasutavad riigiasutused 177 klassifikaatorit, kuid neist vaid 86 võivad sisuliselt olla piirangute kehtestamise aluseks. Samuti ilmnes, et tihi on asutused soovinud kehtestada piirangu tähtajaks pikema aja, kui seadus seda lubab 
 
Inspektsiooni peadirektor Viljar Peep tutvustas 18.02.2014 seire tulemusi KUKU raadio uudistesaatele "Raadioekspress". Uudisklippi saab kuulata siit >>
 
Kuna avaliku sektori valduses olev teave peab olema üldjuhul avalik ja teabele juurdepääsu piiramine erandlik, siis peab piirangu kehtestamiseks olema ka seaduses selgesõnaline volitusnorm. Seire eesmärgiks oli ühtlustada piirangute kehtestamist ja välistada selliste aluste kasutamine, mis panevad ametnikele küll saladuse hoidmise kohustuse, kuid ei anna võimalust piirata dokumentidele juurdepääsu.
 
„Kui aastaid tagasi ei olnud dokumentidele juurdepääsupiirangute märkimine võib-olla nii aktuaalne, kuna dokumendid olid paberkandjal ja väljastati neid ainult teabenõude korral, siis käesoleval ajal on enamik dokumente digitaalsed ja peavad seetõttu olema ka võrgulehe kaudu kättesaadavad, kui neil puudub juurdepääsupiirang. Seega on piirangute kehtestamine muutunud väga aktuaalseks, segadus selles osas on aga suur,“ märkis AKI järelevalveosakonna peainspektor Elve Adamson.
 
Inspektsiooni hinnangul peab iga aluse puhul olema selgelt arusaadav, millisele teabele/andmetele juurdepääsu piiratakse. Kui kasutada dokumentidel juurdepääsupiirangute alusena sätteid, mis panevad ametnikele saladuse hoidmise kohustuse, siis selliste sätete alusel oleks võimalik piirata juurdepääs asutuse kõigile dokumentidele, mis ei saa aga olla seadusandja tahteks. Samuti pole sel juhul arusaadav, millisele teabele tegelikult juurdepääsu piiratakse.
 
Avaliku teabe seaduse kohaselt saab teabele juurdepääsu piirata üksnes seaduses sätestatud korras. Seega saavad piirangu alused tulla reeglina üksnes seadusest. Kui eriseadus sätestab piirangute kehtestamiseks erikorra, siis tuleb lähtuda eriseadusest. Kõigis eriseadustes selgesõnaline volitusnorm selgelt aga ei väljendu ja jätab mitmeti tõlgendamise võimaluse.
 
Sellele tuleks ka mõelda seaduse loojatel, leiab Adamson. „Kui seadusandja leiab, et mingi teave/andmed on mõeldud ainult asutusesiseseks kasutamiseks, siis tuleks see selgelt ja kõigile üheselt arusaadavalt seaduses sätestada. See on oluline ka seetõttu, et teabenõude korral tuleb väljastada see osa dokumendist, millele piirangud ei laine. Praktika näitab, et nii mõneski seaduses on sätteid, mida on võimalik mitmeti tõlgendada.“

Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner