Kuidas turustada nii, et pakkumine ei tooks trahvi

15. Märts 2012
PrintPDF Jaga

Otseturundusreeglite vastu eksimine võib tuua kuni 3200eurose trahvinõude või sunniraha kohaldamise. Andmekaitse inspektsioon (AKI) koostas äsja juhise, millest saab teada, millistel tingimustel on elektrooniline otseturustus Eestis lubatud. AKI andmeil ei ole ka otseturustusega tegelevatel inimestel endil päris selge, mida otseturustuseks pidada ja mida mitte.

Levinumad elektroonilise otseturustuse vormid on AKI vaneminspektori Kristiina Laanesti sõnul pakkumiste saatmine e-posti ja SMSi, aga ka MMSi ja Bluetoothi teel. Helistamine Eesti õiguse kohaselt elektroonilise otseturustamise alla ei kuulu ehk kirjeldatud nõuded helistamist ei piira.

Ettevõte vastutab otseturustusreeglite rikkumise eest ja andmekaitse inspektsioon saab otseturustaja suhtes algatada kas järelevalve- või väärteomenetluse. Ebaseadusliku tegevuse eest vastutavad nii füüsilisest isikust kui ka juriidilisest isikust otseturustajad.

Inspektsiooni nõuniku Stiina Liivranna sõnul on üksikrikkumiste trahvisummad tihti 60 euro piirimail – näiteks siis, kui otseturustaja saadab oma teate avatud saajate nimekirjaga. “Sama ajal toimub ju ka isikuandmete avaldamine kolmandatele isikutele,” selgitas Liivrand. Samuti kohaldati ettevõttele 640 eurot sunniraha, kui otseturustaja jätkas pärast reklaamteadete saatmise lõpetamist nõudvat ettekirjutust teadete saatmist.

Samm-sammult

Otseturustuses on kõige tähtsam pakkuda reklaamist keeldumise võimalus

1. KA IDEE LEVITAMINE TAHAB NÕUSOLEKUT. Otseturustus on lisaks toote või teenuse pakkumisele ka näiteks poliitiliste organisatsioonide ideede levitamine või heategevuslike organisatsioonide tehtavad pakkumised oma tegevuse edendamiseks. Seega, kui pakkumise saatmine vähegi edendab saatja tegevust, on tegu otseturustusega.

2. TELEFONIMÜÜK POLE OTSETURUNDUS. Otseturustuseks loetakse e-posti, faksi, SMSi, MMSi ja Bluetoothi teel tehtavaid pakkumisi. Teiste seas on levinud pakkumiste tegemine telefoni teel, kuid seda seaduse mõttes otseturustusena ei käsitleta.

3. SAATJA PEAB OLEMA TUVASTATAV. Olenemata sellest, kellele reklaamteade saadetakse, kehtivad nõuded teate sisule. Peab olema tuvastatav, kes on teate saatja ning iga saadetav sõnum peab sisaldama eneses viidet ja informatsiooni selle kohta, kuidas teate saaja saab oma kontaktandmete kasutamist edaspidi otseturustuseks keelata.

4. ERAISIKULT PEAB NÕUSOLEKUT KÜSIMA. Füüsilisele isikule võib otseturustuslikke teateid saata vaid tema eelneval nõusolekul. Levinud on eksiarvamus, et kui kontaktandmestik leiti internetist, siis ei ole isiku nõusolekut tarvis. On küll. Seejuures pole oluline, milliseid kanaleid pidi on kontaktandmed saadud. Nõusoleku andmist või mitteandmist peab vastaja saama vabalt valida. Kui valikuvõimalus puudub, nõusolek ei kehti. Otseturustaja peab tõestama nõusoleku olemasolu.

5. PÜSISUHTE PUHUL KEHTIB ERAND. Seadus räägib eelneva nõusoleku nõude juures ühest erandist, see on olukord, kus otseturustaja ja teate saaja vahel on kliendisuhe juba varasemast ajast olemas. Otseturustaja võib nõusolekuta saata pakkumise kliendile vaid juhul, kui ta pakub samasugust teenust või toodet, mida klient on varem tarbinud. Siia lisandub enne viidatud nõue, et ostjale antakse tema kontaktandmete esmase kogumise ajal ning igas eraldiseisvas sõnumis võimalus keelata oma kontaktandmete kasutamine.

6. TÜTARFIRMADE PAKKUMISED LOE SAMUTI ÜLES. Kui otseturustaja soovib inimesele saata koostööpartnerite ja tütarettevõtete pakkumisi, tuleb need nõusoleku võtmisel üles lugeda. Lubatud on ka lahendus, kus viidatakse näiteks mõnele konkreetsele võrgulehele, kus on nende kolmandate isikute nimekiri.

7. Kui otseturustaja soovib edastada kliendi kontaktandmeid oma koostööpartneritele ja tütarettevõtteile, peab see samuti olema nõusolekus selgelt välja toodud. Nimeliselt peab olema fikseeritud kõik partnerid, kellele kontaktandmed edastatakse.

8. KEELDUMINE OLGU LIHTNE JA TASUTA. Juriidilisele isikule saadetava otseturustusliku teate puhul eelnevat nõusoleku võtmise kohustust ei ole, kuid ka sel puhul peab teates sisalduma võimalus edaspidi sellist kontakti kasutust keelata. Selline kontakti edasise kasutamise keeld peab olema tasuta, lihtsalt realiseeritav ja see peab olema tehtav elektroonilise side võrgu kaudu.

ALLIKAS: AKI



Pane tähele

Millal on tööpostkast vaid tööpostkast?

Kuidas eristada füüsilise ja juriidilise isiku e-posti aadressi? Kuna otseturustamise reeglid on adressaadist sõltuvalt erinevad, peab saatja olema enne kontakti kasutamist teadlik, kummaga tegu.

E-POSTI AADRESS, mis viitab juriidilise isiku üldkontaktile (info@ettevõte.ee või firma@firma. ee) on juriidilise isiku aadress.

KUI E-POSTI AADRESS sisaldab inimese nime (eesnimi.perenimi@ mail.ee) ja ka kui seekaudu on füüsiline isik tuvastatav (eesnimi@ mail.ee), on tegemist füüsilise isiku aadressiga. Kui otseselt või kaudselt on viide füüsilisele isikule (eesnimi. perenimi@ettevõte.ee või personalijuht@ ettevõte.ee), on määrajaks pakkumise saaja positsioon juriidilise isiku juures ning otseturustatava pakkumise olemus.

NÄIDE – kui ehitusega tegeleva ettevõtte personalijuht saab teatripiletite pakkumise, siis saab ta selle kui füüsiline isik, kelle puhul peab olema saadud eelnev kontaktandmete kasutamise nõusolek. Saades mõne personalialase koolituse pakkumise, on ta adressaadina juriidiline isik.

5 NIPPI SEADUSLIKUKS PAKKUMISEKS

Seaduse nõuetele vastav otseturustusteade

ON VORMISTATUD nii, et selgub teate saatja

VÕIMALDAB selgelt aru saada, et tegu on pakkumisega

SISALDAB infot, kuidas teate saajal on võimalus keelata oma kontaktandmete edasine otseturustuseks kasutamine

SAADETAKSE füüsilisele isikule tema eelneval nõusolekul, kui varasem kliendisuhe samalaadse teenuse või toote raames puudub

ON TEADLIKULT saadetud kas füüsilisele või juriidilisele isikule, täites kummagi erisusele vastavaid nõudeid.

ALLIKAS: AKI



Tasub teada

Vabalt leitud andmeid ei või kasutada

Kolm levinud eksiarvamust otseturustusest:

KUI KONTAKTANDMED on leitud (vabalt) internetist, siis võib otseturustuslikke teateid saata ilma nõusolekuta – see on vale.

KUI MEILIAADRESSI domeen on ettevõtte nimega, on tegu juriidilise isiku aadressiga – mitte alati.

ISIKULT REKLAAMI saatmiseks nõusoleku võtmisel andmevälja “Pane siia veel kolme sõbra kontaktid…” kasutamine tähendab, et kupongitäitja annab ka teiste inimeste eest reklaami saatmise nõusoleku – vale, teise inimese eest ei saa nõusolekut anda.

LISAKS peab otseturustaja hiljem tõendama, et sõber, kelle andmed on kupongile märgitud, on otseturustajale oma kontaktandmete kasutamiseks nõusoleku andnud.

ALLIKAS: AKI



Kommentaar

Vastu tahtmist ei tohi tegutseda

ANTS NÕMPER, JAANUS KASEVITS (Raidla Lejins & Norcous Advokaadibüroo):

Juhises korratakse üle juba mõnda aega Eestis ja mujal Euroopas kehtinud põhiline reegel. See reegel on, et füüsilisest isikust adressaadile pakkumiste saatmine on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul, välja arvatud varasema kliendisuhte korral, ja juriidilisest isikust adressaadile pakkumiste saatmine on lubatud seniks, kuni adressaat pole seda ära keelanud. Igal juhul peab nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust adressaadile tegema võimalikuks tasuta ja lihtsal viisil, näiteks ekirjale vastamisega, keelata temale edasine pakkumiste saatmine, sõltumata varem antud nõusolekust. Juhises selgitatakse ka seda, kuidas eristada füüsilise ja juriidilise isiku elektroonilisi kontaktandmeid ja elektrooniliste kontaktandmete kasutamiseks nõusoleku andmist lepingu tüüptingimustes.


Kirjutab Äripäev
 

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner