Kuidas teha otseturustust seaduslikult?

4. Aprill 2012
PrintPDF Jaga

Otseturustus on üks võimalus tutvustada oma kaupu, teenuseid või ideid kliendile või potentsiaalsele tulevasele kliendile. Et pakkumise saatmine ei tooks loodetud edu asemel kaasa inimeste pahameelt ja sekeldusi Andmekaitse Inspektsiooniga, tuleb otseturustust teha kooskõlas seadusega.

Esiteks võib inimesele saata otseturustuslikke pakkumisi üksnes tema eelneval nõusolekul, kirjutas andmekaitse inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand Delfi Majandusele.

Nõusolek otseturustuseks peab olema ka siis, kui pakkumise saaja kontaktandmed on avalikult Internetis saadaval või kui need on sattunud otseturustaja pakkumiste saajate andmebaasi mõne teise isiku (näiteks adressaadi sõbra) kaudu.

Seega ükskõik, kust või kuidas füüsilise isiku kontaktandmed saadakse, nõusolek nende kasutamiseks otseturustuse eesmärgil peab alati olemas olema.

Erand on kehtestatud üksnes juba varem olemasoleva kliendisuhte puhuks. Otseturustaja võib ostja kontaktandmeid ilma nõusolekuta kasutada, kui ta pakub samasuguseid tooteid või teenuseid.

On oluline, et iga pöördumine oleks varustatud kliendi võimalusega edaspidi oma kontaktide kasutamine otseturustuseks keelata.Teiseks peab isik, kelle nimel otseturustuslik pakkumine saadetakse (ehk kelle tooteid või teenuseid reklaamitakse) olema tuvastatav.

Lisaks peab iga saadetav sõnum sisaldama viidet, juhendit või teavet selle kohta, kuidas adressaat saab oma kontaktandmete kasutamist otseturustuseks keelata. Praktikas võib selliseks keeldumise võimaluseks olla näiteks tänapäeval laialdaselt kasutusel olev lahendus, kus klient saab eemaldada end adressaatide loetelust e-kirjale lisatud hüperlingile vajutades.

Kui otseturustuseks kasutatakse juriidilise isiku kontaktandmeid, siis eelneva nõusoleku omamise kohustust ei ole, kuid talle peab andma võimaluse keelata oma kontaktandmete edasine selline kasutamine.

Kuidas füüsiliste ja juriidiliste isikute e-posti aadresse eristada?E-posti aadressid, mis viitavad juriidilise isiku üldkontaktile (info@ettevote.ee, ettevote@ettevote.ee jne) on juriidilise isiku e-posti aadressid, millele pakkumiste saatmiseks eelnevat nõusolekut vaja ei ole.

Kui aga e-posti aadress sisaldab inimese nime (näiteks eesnimi.perenimi@mail.ee) või kui selle kaudu on füüsiline isik tuvastatav (sh näiteks eesnimi@hot.ee või neiu20@hot.ee), on tegemist füüsilise isiku kontaktandmetega, millele on lubatud pakkumisi saata, kas inimese eelneval nõusolekul või erandkorras ilma nõusolekuta oma samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks.

E-posti aadressid nimi.nimi@ettevote.ee või sekretar@ettevote.ee võivad olla nii füüsilise kui juriidilise isiku kontaktandmeteks. Selline e-posti aadress on juriidilise isiku e-posti aadressiks juhul, kui pakkumine, mis sellele e-posti aadressile saadetakse on seotud selle juriidilise isiku tegevusega ja inimene, kes reaalselt seda e-posti aadressi kasutab, omab selles vallas otsustuspädevust.

Kui aga e-posti aadressile nimi.nimi@ettevote.ee või sekretar@ettevote.ee saadetakse pakkumine, mis ei ole kuidagi seotud antud juriidilise isiku tegevusega, siis on selline e-posti aadress füüsilise isiku kontaktandmeteks.

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus alustada otseturustaja korralekutsumiseks riiklikku järelevalvemenetlust või väärteomenetlust. Sunniraha ülemmäär ettekirjutuse eiramise korral on 9600 eurot ja trahv kuni 3200 eurot.

Kristiina Laanest
Andmekaitse Inspektsiooni vaneminspektor


 

Kirjutab Delfi

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner