ERR: Inspektsioon: plaanitav ametnike taustakontroll võib olla liiga süvitsiminev

2. Veebr 2016

Justiitsministeeriumis plaanitav taustakontrolli seadus laiendab andmekaitse inspektsiooni hinnangul liialt nende inimeste ringi, kelle kohta on ametiasutustel õigus suures mahus infot koguda. Ministeerium hinnangul annaks eelnõu taustakontrollide läbi viimisele ühtlasema õigusliku raamistiku.

Justiitsministeeriumis plaanitav seadus paneb paika kolm taustakontrolli teostamise viisi, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Piiratud taustakontroll tähendab inimesele reeglina ainult ankeedi täitmist ning ametiasutustele antakse võimalus pisteliselt kontrollida, kas ankeedis antud andmed ka tõele vastavad.

Üldine taustakontroll annab võimaluse koguda andmeid riiklikest registritest, pangast ja julgeolekuasutustelt. Kolmas laiendatud taustakontroll vastab sisuliselt juba täieulatuslikule julgeolekukontrollile.

Teise astme kontrolli rakendatakse liiga paljude suhtes

Andmekaitse inspektsiooni järelevalve osakonna direktori Andres Ojaveri sõnul valmistab neile muret just see, et justiitsministeerium plaanide kohaselt tehakse teise astme ehk üldist taustakontrolli liiga paljude suhtes.

"Üldine taustakontroll on tegelikult päris kaugele minev protseduur, kus kontrollitakse nii arhiiviandmeid, panga- kui ka notariaadi saladusega kaitstud andmeid. Meie arvates piisaks väga suure osa Eesti avaliku sektori töötajate puhul piiratud taustakontrollist," leidis Ojaver.

Nimelt plaanitakse üldist taustakontrolli rakendada nende suhtes, kellel on pidev ligipääs dokumentidele, millel on ainult asutusesisene kasutusõigus. Selliste inimeste ring on aga väga lai ulatudes valitsusasutuste keskastme juhtidest kuni töötajateni, kellele on antud otsustus- ja allkirjaõigus.

Lõplik otsus jääb juhile

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõuniku Sander Põllumäe sõnul on oluline, et lõplik otsus, mis andmeid kellegi suhtes kogutakse, jääb siiski ametiasutuse juhi teha. "Mõnel juhul on vaja hinnata ainult isikuga seotud käitumist või tema käitumist väga spetsiifilises valdkonnas," rääkis Põllumäe.

Näiteks vanglas töötav juristi puhul võidakse hinnata, kas kinnipeetavate seas pole tema lähedasi. Kuid juristi puhul, kes töötab ministeeriumis, sellist küsimust ei tõstatu.

Andres Ojaver aga leiab, et just sellised juhud, kus saab ja peab taustauuringut tegema, tuleks ka seadusesse lisada, mitte jätma seda asutusejuhi enese otsustada. "Kui käskkirjade ja määrustega sätestatakse, kelle suhtes võib mida teha, pole see päris õige," nentis Ojaver, kelle arvates tuleks taustakontrolli miinimumnõuded seaduse tasemel tõsta kõrgemale.

"Olukord, kus see üldine tase on väga kaugele ulatuv, siis ei ole võimalik vältida liiga kaugele ulatuvaid taustakontrolle," möönis Ojaver. Justiitsministeeriumi nõuniku hinnangul aga uus määrus tehtavate kontrollide mahtu oluliselt ei suurenda, sest tema sõnul võimaldab ka tänane seadusandlus samas mahus taustakontrolle läbi viia.

Uus seadus paneb senisele tegevusele ühtlasemad õiguslikud raamid. "Eelkõige on asja mõte süstematiseerida andmete kogumist, sest mida suuremat kahju võib ametnik oma õigusvastase käitumisega tekitada, seda enam tuleb teda ka kontrollida," toonitas Põllumäe.

ERR uudised 02.02.2016 http://uudised.err.ee/v/eesti/8351683a-1a25-428b-87b0-a8ad3b99d9e0/inspektsioon-plaanitav-ametnike-taustakontroll-voib-olla-liiga-suvitsiminev

 

 

 

Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner