Kuidas küsida nõusolekut?

PrintPDF Jaga

Nõusolek on vaid üks võimalikest õiguslikest alustest isikuandmete töötlemisel ning seda enamkasutavate variantide - seaduse, juriidilise kohustuse ja lepingu täitmise kõrval. Nõusolekut tuleb inimeselt küsida siis, kui muud õiguslikku alust andmetöötluseks ei ole. Selle kasutamine andmetöötluses on alati ebakindel, sest nõusolekut saab igal ajal tagasi võtta. 

Küsides tuleb arvestada mitme nõudega. See peab olema ühemõtteline, selge, lihtsas ja arusaadavas sõnastuses ning seisma eraldi muust infost või tingimustest. Kindlasti ei tohi küsija ära unustada selgitust, milleks täpselt nõusoleku alusel andmeid kasutatakse. Nõusolekut küsides ei tohi seada tingimusi ning küsija peab olema kindel, et see on antud teadlikult ja vabatahtlikult. 

Isikuandmete kaitse üldmäärusega kooskõlas oleva nõusoleku taotlemise kuus punkti:

1) esitatud peavad olema andmed: töötleva organisatsiooni nimi ja kontaktandmed;

2) teave, milliste isikuandmete töötlemiseks luba küsitakse;

3) eesmärk, milleks andmeid töödeldakse;

4) antud nõusoleku tagasivõtmise võimalus (nt saates e-kirja nõusoleku tagasivõtmiseks);

5) asjakohasel juhul teade selle kohta, et andmeid kasutatakse üksnes automatiseeritud töötlemisele (sh profiilianalüüsile) toetuvate otsuste tegemiseks;

6) teave selle kohta, kas nõusolek on seotud ka andmete rahvusvahelise edastamisega. Tuleb mainida ELi mittekuuluvatesse riikidesse andmete edastamise võimalikke riske, kui ei ole Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsust või asjakohaseid kaitsemeetmeid.

P.S Kahte õiguslikku alust andmetöötluseks olla ei tohi.


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner