Sa oled siin

Kroonikeskuse ja Kagukeskuse omanikud said ettekirjutus-hoiatuse tualettruumidest kaamerate eemaldamiseks

28.02.2020
Kagukeskuse tualettruum
Menetlus algas märgukirja peale, kus AKI sai teada kaamerast Kagukeskuse meeste tualettruumis

Andmekaitse Inspektsioon tegi 25. veebruaril Rakvere Kroonikeskusesse toimunud kontrollkäigu tulemusel ettekirjutus-hoiatuse tualettidesse paigaldatud kaamerate eemaldamiseks, mille mittetäitmine toob kaasa 24 000 euro suuruse sunniraha.

„Kuna andmetöötleja ei ole vastanud inspektsiooni järelepärimistele kaamerate olemasolu kohta alates möödunud aasta (2019) novembrist, tuli inspektsioonil teha Rakveres asuvasse Kroonikeskusesse kontrollkäik ja selgitada välja, kas tualettruumidesse on paigaldatud kaamerad,“ kõneles vaneminspektor Maria Muljarova.

Kroonikeskuses avanes pilt, kus kaubanduskeskuse nii meeste kui naiste tualettruumis asub kaamera. „Fikseerisime tualettruumides asuvate kaamerate asukohad. Lisaks selgus kontrollkäigu tulemusel, et ühe kaamera vaatevälja jääb ka naiste tualettruumi esimene WC kabiin ning rikutud oli jälgimisseadmetest teavitamise korda,“ resümeeris vaneminspektor.

Inspektsiooni ettekirjutus-hoiatuse järgi peavad kaamerad olema tualettidest eemaldatud 9. märtsiks. Kui seda ei tehta, saab inspektsioon kohaldada karistusena sunniraha 6000 eurot iga likvideerimata jäetud kaamera kohta. Inspektsioonile teadaolevalt on paigaldatud kaamerad lisaks Kroonikeskusele ka Kagukeskuse tualettruumidesse ning ettekirjutuse mittetäitmine läheb OÜ-le Kroonikeskus maksma vähemalt 24 000 eurot. Kusjuures tuleb arvestada, et sunniraha on võimalik kohaldada korduvalt kuni ettekirjutus täidetakse.

Vaneminspektor Maria Muljarova selgitas, et kuna proovikabiinides, riietusruumides, wc-des ja duširuumides on inimestel ilmselgelt kõrgendatud ootus privaatsusele, on sellistes ruumides jälgimisseadmete kasutamise näol tegemist oluliselt suurema põhiõiguste riivega, kui muudes ruumides. Ka Euroopa andmekaitsenõukogu seisukoha järgi on ülimalt keeruline leida õigustust tualettruumidesse kaamerate paigaldamiseks. „Kuna inimesel on õigus eeldada, et talle on mingis ulatuses tagatud diskreetsus, on tema hügieenitoimingute jälgimine inimväärikust alandav. Seda enam, et inimene ei tea, kes salvestistega tutvuda saab ning mis põhjustel ja kui kaua võidakse salvestisi alles hoida,“ kõneles Muljarova.

Kui andmetöötleja leiab, et kaamerat on vaja hügieeniruumidesse paigaldada vara kaitseks, siis kindlasti ei ole jälgimisseadmete kasutamine ainus vahend varguste ennetamiseks ja avastamiseks. Andmekaitse Inspektsioon on seisukohal, et varguste ennetamiseks ja avastamiseks neis ruumides saab ja tuleb kasutada muid, isiku eraelu puutumatust vähemriivavaid meetmeid. 

Ettekirjutus-hoiatus OÜ-le Kroonikeskus on kättesaadav AKI menetlusotsused.