Hiljuti sai avalikuks Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-17-9739, mis mõistis meediaväljaandelt ja esmakordselt ka meediaväljaande jaoks töötanud ajakirjanikelt ettevõtja kasuks välja rahalise hüvitise meediaväljaandes ilmunud valeväite avaldamise eest.
Antud otsuse valguses on mõistlik juhtida kõigi avalikus ruumis tegutsevate autorite tähelepanu, et mida suurem on teksti avaldamisel riive inimese privaatsusele, seda enam peab kontrollima faktide täpsust, sõltumata millisest allikast on info saadud. Kui inimene pöördub oma õiguste kaitseks kohtu poole ja nõuab tekkinud kahju eest hüvitist, arvestab kohus hüvitise suuruse määramisel avaldaja tegutsemise vastavust nii seaduse sätte kui ajakirjanduseetika koodeksile.
Sotsiaalmeedia autorid või kontode omanikud on päevakajaliste, ühiskonnateemaliste või muude avalikkusele huvi pakkuvate tekstide avaldamisel samamoodi ajakirjaniku staatuses, sest piir sotsiaalmeedia ja meedia maastiku vahel on järjest hägusem. Ennekõike tähendab see, et igakordselt tuleb avaldajal leida tasakaal sõnavabaduse ja privaatsuse vahel ning seda arvestades avaliku huviga.
Andmekaitse Inspektsioon üldjuhul eraisikute vaidlusesse ei sekku, sest subjektiivsete õiguste kaitsmine on korrakaitseseaduse seletuskirja kohaselt eelkõige kohtuvõimu funktsiooniks.
"Sotsiaalmeedia autorid või kontode omanikud on päevakajaliste, ühiskonnateemaliste või muude avalikkusele huvi pakkuvate tekstide avaldamisel samamoodi ajakirjaniku staatuses, sest piir sotsiaalmeedia ja meedia maastiku vahel on järjest hägusem"