19. aprillil saatis inspektsioon seitsmele Facebooki võlaandmete töötlejale ettepaneku isikuandmete kaitse paremaks täitmiseks ja järelepärimise isikuandmete asjas.
Isikuandmete töötlemise nõuded kehtestab eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus, mille artikkel 5 sätestab isikuandmete töötlemise põhimõtted, sh seaduslikkuse põhimõtte. Isikuandmete töötlemine (sh avalikustamine internetis) on seaduslik vaid siis, kui selleks esineb mõni artikli 6 lõikes 1 toodud õiguslik alus.
Inimeste vahelisi võlasuhteid, sh laenulepingutest tulenevaid õigusi ja kohustusi, reguleerib võlaõigusseaduse § 101, mis näeb ette õiguskaitsevahendid lepingu rikkumise korral. Küll aga ei näe ükski seadusega ettenähtud õiguskaitsevahend ette õigust võlgniku isikuandmete avalikustamiseks.
Võlaandmete avaldamine on võimalik teatud tingimustel
Võlaandmete avaldamine on teatud tingimuste täitmisel korral võimalik isikuandmete kaitse seaduse § 10 alusel, mis lubab seda teha isiku krediidivõimelisuse hindamise või muul sarnasel eesmärgil, kui andmete õigsus ja edastamise õiguslik alus on kontrollitud, andmeedastus registreeritud ning kinni peetud andmete töötlemisele seatud tähtaegadest. Nimetatud sätte raames on kasutusel näiteks maksehäireregistrid, kust võlaandmete saamiseks on vajalik isiku õigustatud huvi olemasolu (nt on plaan isikuga laenuleping sõlmida).
Facebookis on kontrollimata võlainfo nähtav aga kõigile ning sageli avalikustatakse postitused ka võlgnike piltide ja solvavate kommentaaridega.
Andmekaitse Inspektsioon ei õigusta võlgu jäämist ega lepingu rikkumist. Küll aga ei anna võlgu jäämine võlausaldajale ega võlgnike andmeid avaldavate gruppide ja lehtede haldajatele õigustust omalt poolt seadust rikkuda.
Sel põhjusel tuleb andmetöötlejatel viia oma tegevus seadusega kooskõlla ja lõpetada võlaandmete avalikustamine. Inspektsioon ootab vastuseid oma küsimustele 14. maiks (2021).