Sa oled siin

Videovalve ABC biomeetrilise tarkvarata kaamerate jaoks

21.10.2020

 

Millest alustada?

Kuna videovalve võib sügavalt mõjutada inimeste mõtlemist ja tegutsemist, samuti sõna- või otsustusvabadust ning sel on tugev riive privaatsusele, siis seda ilma õigusliku aluseta avalikus ruumis teha ei saa. Õiguslik alus on nagu juhtimisõigus liikluses, ilma selleta ei tohi tegutseda. Kuid luba videovalveks ei väljasta ükski amet nagu saab juhtimisõiguse pärast eksami sooritamist, vaid videojälgimise luba saadakse isikuandmete kaitse üldmäärusest (artikkel 6) või siseriiklikust seadusest.

Igal videovalve korraldajal tuleb arvestada sellega, et inimese tunnetuslik arusaam privaatsusest ja võimalused seda kaitsta on sageli inimese elukaare jooksul erinevad. Seega on mõistlik videovalvet avalikus ruumis korraldades arvestada, et iga toodetud salvestis võib riivata vähem või rohkem kellegi privaatsust ning oma eesmärgi täitmisel videovalve abil tuleb kaitsta inimeste privaatsust.  

Arvestama peab samuti sellega, et salvestisele jääval inimesel on õigus pääseda oma andmetele ligi ning alati võib inimene küsida selgitusi, kuidas tema isikuandmeid töödeldakse. 

 

Vajalikud tegevused avalikul alal videovalve korraldajale

• pange kirja, mis on jälgimise eesmärk,
• selgitage välja, milline on jälgimise õiguslik alus,
• määrake kindlaks, kes videovalve vastutav ja vajadusel volitatud töötleja,
• määrake kindlaks, kellel ja miks on juurdepääs videosalvestistele, 
• määrake kindlaks videosalvestiste säilitamise aeg,
• töötage välja menetlusprotseduurid andmelekke korral,
• mõelge läbi, kuidas saate tagada andmetöötluse läbipaistvuse inimese jaoks ja viige see ka ellu, ehk kirjutage inimesele ja inimkeelselt andmekaitsetingimused, mis sisuliselt tähendab ülevaadet, kuidas te inimese andmeid töötlete. - Sellega seoses on vajalik mõelda, kuidas võimaldate inimestel saada enda kohta käivad andmed. Iga videovalve korraldaja peab vastama inimese taotlusele tutvuda oma isikuandmetega. Taotlus tuleb täita nii, et teised inimesed on salvestisel muudetud eelnevalt tuvastamatuks.

Ja nüüd saate asuda looma videovalve teavitussilti

• saate kasutada videovalve sildi tegemiseks IT-põhist sildi genereerijat. Kui jälgimine toimub rohkem kui ühe sissepääsuga alas, siis on vaja teha nii palju silte, et inimesed oleksid igast sissepääsust informeeritud videojälgimisest.

Sagedasti esitatavad küsimused

Kust leida õiguslik alus videovalveks avalikus ruumis, kui ükski seadus ei võimalda minu valdkonnas videovalvet korraldada?
Kui seaduse sätet ei ole, mis lubab kindlas tegevusvaldkonnas videovalvet korraldada, tuleb arvestada, et tõenäoliselt saab olla õiguslikuks aluseks õigustatud huvi. Nii nagu nimetus viitab, peab olema videovalve eelduseks õigustatud huvi, aga ilma analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi n-ö seaduslik. Õigustatud huvi juhend (808.39 KB, PDF) annab vajalikke nõuandeid, kuidas teha õigusliku huvi analüüs. 

Mida peab videovalve korraldaja tegema kõigepealt?

  • Esiteks tuleb olla valmis endale põhjendamiseks, miks jääb inimeste õigus privaatsusele alla minu õigustest. Kui oskate endale põhjendada, on seda lihtsam teha ka inimestele, kes videovalve alasse jõuavad ja videovalve kohta selgitust küsivad.
  • Teiseks tuleb tagada inimestele võimalus pääseda oma isikuandmetele ligi ning samuti tuleb tagada kolmandate isikute andmete juurde mittepääsemine ja selleks on vaja välja töötada vastav kord.
  • Kolmandaks tuleb inimesi teavitada nii kõikidest andmetöötluse toimingutest kui videojälgimise faktist enne videoalasse jõudmist ning selleks tuleb paigaldada jälgimisala sisenemise koha juurde nõuetekohase infoga videovalve teavitussilt.

 

Millest peab kindlasti videovalve korraldamisel hoiduma?
Videosalvestisi ei tohi kasutada teisel eesmärgil ja see tähendab muuhulgas, et näiteks oma vara kaitseks tehtud salvestisi ei tohi sotsiaalmeedias avaldada ei häbiposti ega meelelahutuse eesmärgil. Salvestisi tohib saada ennekõike politsei või muu õiguskaitseorgan ja seda vaid siis, kui on andmeid vaja menetlustoiminguks või teatud juhtudel isiku õigustatud huvi alusel.

Millised on nõuded juhtudel, kui salvestisele ei jää inimene äratuntavalt?
Üldiselt tuleb videovalve korraldajal arvestada, et salvestistel võivad olla isikuandmed ka neil juhtudel, mil videosalvestised ei tuvasta näiteks madala resolutsioonis salvestatuna inimese nägu või/ja häält. Isikuandmeteks loetakse mistahes infot, mis on teave inimese ehk füüsilise isiku kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Selliseks infoks võib olla muuhulgas ka spetsiifiline väljenduslaad, kõnnak või riietus.
Kui aga tõepoolest pole võimalik isikuid tuvastada, siis on lubatud videovalve ilma õigusliku aluse ja andmekaitsenõuete täitmiseta, sest isikuandmete töötlemist ei toimu. Soovitav on siiski inimestele teada anda, et toimub videojälgimine ilma isikutuvastuseta. 

Millised on nõuded siis, kui videojälgimine ei toimu avalikus ruumis?
Üldjuhul on nii, et kui videovalvega jälgitakse ainult erakinnistut, mis ei ole avalikus kasutuses ja salvestistele ei jää ka näiteks kinnistu taga olev tänav või muu avalik ala, siis on lubatud videovalve andmekaitsenõuete täitmiseta. 

* Andmekaitse Inspektsioon ei vastuta videovalve sildi sisu õigsuse eest. Teavitussildil esitatud sisu eest on vastutav videovalve korraldaja.

Valik toetavaid materjale

Euroopa Andmekaitsenõukogu suunised 3/2019 isikuandmete töötlemise kohta videoseadmetes

Andmekaitse Inspektsiooni juhend kaamerate kasutamise kohta (2016)         

Millised on üldised andmekaitsenõuded, sellega saab tutvuda Isikuandmete töötleja üldjuhend