Videovalve korraldajale

13.01.2023

Videovalve ja privaatsus

 

Videovalve korraldaja on andmetöötleja, kes peab järgima isikuandmete kaitse nõudeid. 

 

Ühe minuti vaatamine - miks videovalvel on reeglid?

 

 

Videovalve võib põhjustada jälgimisalas päevast päeva viibivatele inimestele suurt privaatsuse riivet.  
 


Ühe minuti vaatamine - kas töötajate jälgimine on lubatud?

 
Enne, kui videovalvega alustate, vastake allolevatele küsimustele, et tagada vastutustundlik ja inimese privaatsust arvestav andmetöötlus 
 
1. Mis on videovalve eesmärk? Pange kirja, mis on videojälgimise eesmärk. Selgitage välja, kas eesmärk on seadusandja silmis lubatud. Kui vastus on „jah“, siis milline säte seadusest seda toetab. 
2. Milleks salvestisi kasutate? Koostage ülevaade, millisteks toiminguteks ta salvestisi vajate.
3. Kes on andmetöötluses kontaktisik? Määrake kindlaks, kellega saab inimene ühendust võtta, kui tal on küsimusi miks ja milleks. 
4. Kes ja miks pääseb salvestiste juurde? Otsustage, kellel ja millistel juhtudel on õigus videosalvestistele juurde pääseda. Samuti pange paika videovalve alas olevate inimeste jaoks salvestiste saamise kord.
5. Kui kaua salvestisi säilitate? Pange paika, kui kaua salvestisi hoiate alles.
6. Kas küberrünnakute eest on kaitse piisav? Veenduge, et valvekaamera tarkvara oleks seadistatud nii, et salvestistele ei pääseta ligi interneti avarustest. 
7. Kuidas käitute andmelekke korral? Töötage välja plaan, kuidas kaitsete inimese privaatsust siis, kui peaks juhtuma andmeleke.
8. Kuidas saab infot toimingutest salvestistega? Mõelge läbi, kuidas saab inimene kõikidest salvestistega tehtavatest tegevustest teada ja pange kirja, mida teete alates salvestiste saamisest kuni kustutamiseni.
9. Kas jälgitav ala pole liiga suur? Veenduge, et valvekaamera jälgitav ala saab olema vaid see, mida on vaja fi lmida oma eesmärgi täitmiseks. 
 

Andmetöötlejana peate olema valmis kõigile valvekaamera alasse jäävatele inimestele oma videovalve eesmärki põhjendama ning vastama küsimusele, miks ja kuidas on teie õigus videojälgimisele inimese õigusest privaatsusele kaalukam.

Kuigi ükski seadus ei ütle konkreetselt, et valvekaamera kasutamisel on andmetöötlusreeglid rangemad, tuleb siiski tõdeda, et mida intensiivsem on riive inimese privaatsusele, seda rohkem nõutakse andmetöötlejalt isikuandmete toimingute läbipaistvust ja andmekaitsereeglitest kinnipidamist.

 

VIDEOVALVE ALAS OLEVAL INIMESEL ON ÕIGUS PRIVAATSUSELE

 

Videovalvel on tugev riive privaatsusele, sest see võib sügavalt mõjutada inimeste mõtlemist ja tegutsemist, samuti sõna- või otsustusvabadust. 

Videovalve korraldamine nõuab väga vastutustundlikku isikuandmetega ümberkäimist ja inimese privaatsuse kaitsmist. Privaatsuse kaitse videovalves tähendab, et on vaja tagada inimesele teavitamine videovalvest, juurdepääs andmekaitsetingimustele ja oma isikuandmeid sisaldavatele salvestistele. Lisaks ei ole lubatud isikuandmete kasutamine muudel eesmärkidel, kui need on kogutud.  

Põhimõisted, mida peab teadma enne isikuandmete töötlema hakkamist

TEAVITUS ESIKOHALE JA ANDMEKAITSETINGIMUSED KÄTTESAADAVAKS

 

1. Videovalvealasse sisenev inimene peab olema valvekaamerast teavitatud. Selleks on vaja teha teavitussilt. 

Siin saab luua videovalve sildi 

Siin saab kontrollida viie väite kaudu, kas videovalve peab olema tähistatud sildiga?

2. Videovalve alas olev inimene võib küsida teavet enda salvestise töötlemise kohta. Selleks on vaja koostada andmetöötlust selgitavad andmekaitsetingimused

Siin saab abi andmekaitsetingimuste koostamiseks


JÄLGIMISALA JA ANDMETE SÄILITAMISE AEG MINIMAALSEKS

 

Igal videovalve korraldajal tuleb arvestada sellega, et inimese tunnetuslik arusaam privaatsusest ja võimalused seda kaitsta on sageli inimese elukaare jooksul erinevad. Seega on mõistlik videovalvet avalikus ruumis korraldades arvestada, et iga toodetud salvestis võib riivata vähem või rohkem kellegi privaatsust ning oma eesmärgi täitmisel videovalve abil tuleb kaitsta inimeste privaatsust ja enesemääratlusõigust.

Kaks soovitust

1. Mida väiksem ala, seda parem. Valvekaamera peab lahendama vaid konkreetset probleemi või täitma kindlat ülesannet, mitte jälgima igaks juhuks suuremat ala. 

2. Mida lühemalt andmeid säilitate, seda parem. Salvestisi pole vaja hoida igaks juhuks alles. 

AINULT ÜKS EESMÄRK

 

Salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil. See tähendab, et kui vara kaitseks tööle pandud valvekaamera on õigusrikkuja teolt tabanud, ei tohi selline salvestis jõuda sotsiaalmeediasse tuhandete silmade alla. Eesmärgiks on olnud ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest avalikkuse informeerimine. Salvestist on võimalik teisel eesmärgil kasutada vaid väga piiratud juhtudel. Kuna rikkuja vastutusele võtmine on politsei ülesanne, on lubatud anda salvestis politseile menetlustoimingu läbiviimiseks. 

Kuidas eesmärgipäraselt ja inimese privaatsust kaitses kaamerat erinevates olukordades kasutada, selle kohta leiab nõuandeid kaamerate kasutamise juhendist.   

Juhend kaamerate kasutamise kohta (PDF) (2021)

Millest peab kindlasti videovalve korraldamisel hoiduma?

Videosalvestisi ei tohi kasutada algsest teisel eesmärgil ja see tähendab muuhulgas, et näiteks oma vara kaitseks tehtud salvestisi ei tohi sotsiaalmeedias avaldada ei häbiposti ega meelelahutuse eesmärgil. Salvestisi tohib saada ennekõike politsei või muu õiguskaitseorgan ja seda vaid siis, kui on andmeid vaja menetlustoiminguks või teatud juhtudel isiku õigustatud huvi alusel.

Millised on nõuded siis, kui videojälgimine ei toimu avalikus ruumis?

Üldjuhul on nii, et kui videovalvega jälgitakse ainult erakinnistut, mis ei ole avalikus kasutuses ja salvestistele ei jää ka näiteks kinnistu taga olev tänav või muu avalik ala, siis on lubatud videovalve andmekaitsenõuete täitmiseta. 

Kust leida õiguslik alus videovalveks avalikus ruumis?

Kui seaduse sätet ei ole, mis lubab kindlas tegevusvaldkonnas videovalvet korraldada, tuleb arvestada, et tõenäoliselt saab olla õiguslikuks aluseks õigustatud huvi. Nii nagu nimetus viitab, peab olema videovalve eelduseks õigustatud huvi, aga ilma analüüsi ja erinevate põhiõiguste kaalutlusotsuseta pole õigustatud huvi n-ö seaduslik. Õigustatud huvi juhend  (PDF)(808.39 KB, PDF) annab vajalikke nõuandeid, kuidas teha õigusliku huvi analüüs. 

Kas videoanalüütika tarkvaraga on isikuandmete töötlemine lubatud?

Juhul kui tarkvaraga soovitakse töödelda biomeetriat, mis kuulub eriliigiliste isikuandmete kategooriasse, on vaja töötlemiseks seaduse sätet. 

Millised on nõuded juhtudel, kui salvestisele ei jää inimene äratuntavalt?

Üldiselt tuleb videovalve korraldajal arvestada, et salvestistel võivad olla isikuandmed ka neil juhtudel, mil videosalvestised ei tuvasta näiteks madala resolutsioonis salvestatuna inimese nägu või/ja häält. Isikuandmeteks loetakse mistahes infot, mis on teave inimese ehk füüsilise isiku kohta, millega saab teda otse või kaudselt tuvastada. Selliseks infoks võib olla muuhulgas ka spetsiifiline väljenduslaad, kõnnak või riietus.
Kui aga tõepoolest pole võimalik isikuid tuvastada, siis on lubatud videovalve ilma õigusliku aluse ja andmekaitsenõuete täitmiseta, sest isikuandmete töötlemist ei toimu. Soovitav on siiski inimestele teada anda, et toimub videojälgimine ilma isikutuvastuseta. 

 

 

 

 

Korteriühistu valvekaamerate kasutamise korra näidis:

 
  • Andmekaitse Inspektsiooni koostatud valvekaamerate kasutamise korra näidis korteriühistutele
    Käesolev dokument on näidis, mida peaks korteriühistu kaameraga seotud andmekaitsetingimused minimaalselt sisaldama. Andmekaitsetingimused peavad sisaldama viidet, kus saab tutvuda õigustatud huvi analüüsiga (analüüs on eeldus üldse õigustatud huvi alusel isikuandmete töötlemiseks). Kaamerate kasutamisest peavad enne kaameraga jälgitavale alale jõudmist märku andma teavitussildid. 

    Salvesta endale pdf-formaadis näidis siit (132.57 KB, PDF)