Sa oled siin

Veebilehtedele ligipääsetavusest

14.09.2020

Ligipääsetavus tähendab kasutajasõbralikku ning enamlevinud ekraanidel töötavat veebilehte või mobiilrakendust, mis on kasutatav inimeste erivajadustest lähtuvalt ning väiksemate internetikiiruste juures. Selleks, et veebilehed oleksid kasutaja meeltele arusaadavad ja lihtsasti kasutatavad, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102). Üleeuroopaline direktiiv põhineb omakorda rahvusvahelisel suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines ), mis on välja töötatud veebidele ja mobiilirakendustele.

Ligipääsetavuse nõuetest lähemalt

WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) on oma olemuselt ülemaailmne suuniste standard veebidele ja mobiilirakendustele kasutajasõbralikkuse tagamiseks kiiresti arenevas info - ja veebitehnoloogias.

WCAG ei anna ette nõudeid tehnoloogia valikuks, vaid kirjeldab kriteeriume, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaidi ja mobiilirakenduse sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Väga olulisel kohal seisab selles standardis kasutajasõbraliku veebi loomine nende külastajate jaoks, kellel on nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ning neuroloogilisi puudeid. Kriteeriumide loeteluks avage Web Accessibility Initiative veebikülg.

WCAG suunised on olnud vastavalt tehnoloogia arengule ajas muutuvad. Suuniste standard versioonis 2.1 lisab võrreldes 2.0 versiooniga standardisse 13 uut edukriteeriumit, mis parandavad nägemis ning kognitiivsete võimetega ja õpiraskustega inimeste veebide ja mobiilseadete kasutajakogemust. WCAG 2.1 ligipääsetavuse standard paneb rõhku ka veebide ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkusele aeglases internetiühenduses või vananenud seadmetega.

WCAG suunistel on omakorda veel 3 taseme nõuet, mida tähistatakse A ja AA või AAA-dega. Avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused peavad täitma AA taseme nõudeid.

Ligipäästevuse nõuete üheks oluliseks osaks on sisu kasutusjuhis, kus kirjeldatakse, milliseid seadme nuppe või võimalusi kasutades saab veebilehte või mobiilrakendust tarbida tulenevalt inimese erivajadustest või eriolukordadest.

 
 

Ligipääsetavuse nõuete kehtima hakkamisest

 

Millal?

WCAG 2.1 nõuded rakenduvad vastavalt sellele, kas tegemist on mobiilrakendusega või veebiga ning vastavalt esmakordsele avaldamisele:

  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, siis tuleb veebileht ligipääsetavaks muuta alates 23.09.2019.
  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, siis tuleb veebileht ligipääsetavaks muuta alates 23.09.2020.
  • Mobiilirakendustele hakkavad nõuded kehtima alates 23.06.2021.

Kellele?

WCAG 2.1 AA taseme nõudeid täitvateks isikuteks on avaliku teabe seaduse alusel:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh ostutavad avalikke teenuseid.

2.1 nõudeid ei pea täies mahus rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine. Muu hulgas tuleb arvestada ligipääsunõudeid täitva isiku suurust, ressurssi ja tüüpi ning hinnangulisi kulusid võrreldes eeldatava kasuga erivajadusega inimeste jaoks. Hinnang ebaproportsionaalsuse kohta tuleb avaldada ligipääsetavuse teates ning võimaluse korral pakkuda teabele ligipääsuks alternatiive.

Lugege täpsemalt ligipääsetavuse nõuete mittetäitmisest.

Erandid asutuste või ettevõtete hulgas, kellele nõuded ei kehti:
  • meediateenust osutavad teabevaldajad (Eestis ERR);
  • koolid ja koolieelsed lasteasutused (v.a. üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamine);
  • teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadavaid vahendeid või omab tegevuses monopoolset turuosa (vt täpsemalt avaliku teabe seaduse § 5 lg 3).
Spetsiifilisemalt ei kehti WCAG 2.1  AA taseme nõuded veebilehtede ja mobiilrakenduste sisule:
  • ekstranettide (partnervõrkude) ja intranettide (sisevõrkude) sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile suunatud veebisaiti ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019; see erisus kehtib seni, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 34);
  • kultuuripärandi kogudes (näiteks muuseumides, raamatukogudes, arhiivides) olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult ligipääsetavaks teha, sest
    - ligipääsetavusnõuded ei ühildu kas eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast);
    - puuduvad automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see ligipääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks;
  • arhiivina käsitletavate veebide ja mobiilirakenduste sisu, mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019 ning neid ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 32);
  • reaalajas muutuvad meediumid, (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
  • internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused tingimusel, et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave digitaalsel kujul (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 29);
  • eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid (ainult audio, ainult video, ja audio-video, interaktsiooni sisaldav audio ja/või video), mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020 (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
  • kontoritarkvara dokumendiformaadid (PDF, Microsoft Word vms), mis on veebis avaldatud enne 23. septembrit 2018 v.a. juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase ligipääsunõudeid täitva isiku täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1 põhjenduspunkti 26);
  • kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda ligipääsunõudeid täitev isik või ettevõte ja mida selline isik ei saa mõjutada (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 30).

Kontrollküsimustik

Kontrollküsimustik aitab selgitada välja, kas või mis osas laienevad WCAG 2.1 nõuded Teie hallatavale veebile ja mobiilirakendusele

  • Selgitage välja, kas olete WCAG 2.1 nõudeid täitvate isikute nimekirjas. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 1 ning AvTS § 5 lõigetega 1 ja 2.
  • Kui olete nimekirjas, siis tehke kindlaks, kas võite kuuluda erandite hulka. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 6 ning § 5 lõikega 3.
  • Kontrollige üle, kas ligipääsu peab võimaldama kogu sisule.    Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 3 ning direktiivi 2016/2102 artikliga 1 lõige 4.
  • Juhul, kui kuulute ligipääsunõudeid täitvate isikute nimekirja, kuid nõuete täitmine on ebaprortsionaalselt suur, viige läbi hindamine. Ebaproportsionaalse suure pingutuse osas tutvuge avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktiga 6 ning lõikega 4, lisaks ka direktiivi 2016/2102 põhjenduspunkti 39 ning artiklit 5.

Veel WCAG-st

 

WCAG 2.1 puhul on tegemist kolmanda versiooniga esmakordselt 1999. aastal avaldatud Web Accessibility Initiative ligipääsetavuse standardist. Nõuded põhinevad Euroopa Info- ja sidetehnoloogia toodete ja teenuste ligipääsetavuse standardil EN 301 549.

Erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada põhimõtteid, suuniseid ja edukriteeriume.

  • Põhimõtted – standard on liigendatud neljaks põhimõtteks, mis koondavad enda alla veebilehtede erinevad aspektid:

- tajutavus (perceivable),

- talitlusvõime (operable),

- mõistetavus (understandable), varasemates uuringutes „arusaadavus“, 

- töökindlus (robust).

  • Suunised – iga põhimõtte alla kuuluvad seda täpsustavad suunised, mis kirjeldavad põhimõtte realiseerimiseks vajalikud eesmärgid.
  • Edukriteeriumid – suunise eesmärke täpsustavad edukriteeriumid, mis on seotud konkreetse testitava nõudega.

Kokku kirjeldab standard 4 põhimõtet, 13 suunist ning 78 edukriteeriumit. Edukriteeriumid on jagatud kolme vastavustasemesse, mille põhjal antakse hinnang veebilehe nõuetele vastavuse osas:

• Tase A – madalaim vastavustase, rakendatud 29  edukriteeriumit;
• Tase AA – keskmine vastavustase, rakendatud on lisaks 21 AA taseme edukriteeriumit;
• Tase AAA – kõrgeim vastavustase, rakendatud kõik A ja AA taseme edukriteeriumid ning 28 AAA taseme edukriteeriumit.

Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga veebileht peab vastama, et olla ligipääsetav ja kasutatav võimalikult laia kasutajaskonna poolt. Tase AA määratleb nõuded, millele veebileht peaks vastama. Tase AAA määratleb nõuded, millele veebileht võiks vastata. 

 
  • Siin on mõned punktid, millest oma veebilehe ligipääsetavaks muutmisel alustada. Mida varem ligipääsetavuse parandamisega seotud investeeringud tavapärastesse veebiuuendustesse lülitada, seda suurem on lõplik aja ja raha kokkuhoid.

• Testi oma veebilehe ligipääsetavust mõne veebipõhise kontrollitööriistaga (näiteks WAVE). Pea siiski meeles, et automaatkontroll tuvastab vaid umbes 30% ligipääsetavuse probleemidest.
• Suurenda lehte brauseri vahenditega ja vaata, kas see muutub suurendades sujuvalt tahvli- ja mobiilivaateks või tekib horisontaalne kerimisriba ja sisu läheb peitu?
• Proovi lehel klaviatuuriga navigeerida: mine lehele ja hakka vajutama Tab-klahvi. Kas saad liikuda iga lingi, nupu, menüüpunkti ja vormivälja peale? Kas näed alati, mis asja peal parajasti oled (kus fookus on)?
• Vaata kriitilise pilguga üle veebilehel olevad tekstid, pealkirjad, juhised. Kas neist saaks aru sinu vanaema ja ka koolilaps?
• Ära kasuta heledaid või vähekontrastseid värve nagu hall, kollane, oranž jne. Eriti oluline on see tekstide, ikoonide ja vormiväljade puhul.
• Joonda tekstid alati vasakule. Ära kasuta läbivaid suurtähti, kaldkirja, ega jooni teksti alla.
• Tee kindlaks, et sisutoimetajad oskavad sisuhaldusprogrammis teksti sisestades pealkirjad, loendid, tabelid jms õigesti ära märkida ning piltidele “alt” tekstid lisada.
• Kas veebilehel olevatel videotel on võimalik sisse lülitada subtiitrid, et vaegkuuljad samuti info kätte saaksid? Kas videotel on helilised videokirjeldused, mis kirjeldavad pimedatele vajadusel seda, mis videos visuaalselt toimub?

Loe Trinidad Wisemani blogist ligipääsetavuse eksperdi Mari-Ell Metsa soovitusi, kuidas saab alustada mõõdukas tempos oma veebi ligipääsetavaks muutmisega.

WCAG

WCAG 2.0 rakendusjuhiste avamiseks avage Majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi veebikülg

 
 

Ligipääsetavuse nõuete täitmise üle hakkab alates 2020. aastast järelevalvet teostama Andmekaitse Inspektsioon.