Veebilehtedele ligipääsetavusest

Selleks, et veebilehed oleksid kasutaja meeltele arusaadavad ja lihtsasti kasutatavad, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mis sätestab juurdepääsetavuse nõuded. Üleeuroopaline direktiiv põhineb omakorda rahvusvahelisel suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines ), mis on välja töötatud veebidele ja mobiilirakendustele. Ehk siis WCAG on oma olemuselt ülemaailmne suuniste standard veebidele ja mobiilirakendustele kasutajasõbralikkuse tagamiseks kiiresti arenevas info - ja veebitehnoloogias. WCAG standardist rääkides kõneldakse teisisõnu ligipääsetavuse nõuetest veebidele ja mobiilirakendustele.

WCAG nõuetest lähemalt

WCAG nõuete täitmine tähendab, et veebileht ja mobiilirakendus on kasutatav inimeste erivajadustest lähtuvalt ning väiksemate internetikiiruste juures. WCAG ei anna ette nõudeid tehnoloogia valikuks, vaid kirjeldab kriteeriume, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaidi ja mobiilirakenduse sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Väga olulisel kohal seisab selles standardis kasutajasõbraliku veebi loomine nende külastajate jaoks, kellel on nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ning neuroloogilisi puudeid. Kriteeriumide loeteluks avage Web Accessibility Initiative veebikülg. 

WCAG suunised on olnud vastavalt tehnoloogia arengule ajas muutuvad. Suuniste standard versioonis 2.1 lisab võrreldes 2.0 versiooniga standardisse 13 uut edukriteeriumit, mis parandavad nägemis ning kognitiivsete võimetega ja õpiraskustega inimeste veebide ja mobiilseadete kasutajakogemust. WCAG 2.1 ligipääsetavuse standard paneb rõhku ka veebide ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkusele aeglases internetiühenduses või vananenud seadmetega.

WCAG suunistel on omakorda veel 3 taseme nõuet, mida tähistatakse A ja AA või AAA-dega. Avaliku sektori veebilehed ja mobiilirakendused peavad täitma AA taseme nõudeid.

Ligipääsetavuse nõuete üks baasosa on veebilehe sisu kasutusjuhis "juurdepääsetavus", kus on kasutajale kirjeldatud, milliseid seadme nuppe või võimalusi kasutades saab veebilehte või mobiilrakendust kasutada tulenevalt inimese erivajadustest või eriolukordadest. 

WCAG 2.1 puhul on tegemist kolmanda versiooniga esmakordselt 1999. aastal avaldatud Web Accessibility Initiative ligipääsetavuse standardist. Nõuded põhinevad Euroopa Info- ja sidetehnoloogia toodete ja teenuste ligipääsetavuse standardil EN 301 549.

Erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada põhimõtteid, suuniseid ja edukriteeriume.

• Põhimõtted – standard on liigendatud neljaks põhimõtteks, mis koondavad enda alla veebilehtede erinevad aspektid:

- tajutavus (perceivable),

- talitlusvõime (operable),

- mõistetavus (understandable), varasemates uuringutes „arusaadavus“, 

- töökindlus (robust).

• Suunised – iga põhimõtte alla kuuluvad seda täpsustavad suunised, mis kirjeldavad põhimõtte realiseerimiseks vajalikud eesmärgid.
• Edukriteeriumid – suunise eesmärke täpsustavad edukriteeriumid, mis on seotud konkreetse testitava nõudega.

Kokku kirjeldab standard 4 põhimõtet, 13 suunist ning 78 edukriteeriumit. Edukriteeriumid on jagatud kolme vastavustasemesse, mille põhjal antakse hinnang veebilehe nõuetele vastavuse osas:

• Tase A – madalaim vastavustase, rakendatud 29  edukriteeriumit;
• Tase AA – keskmine vastavustase, rakendatud on lisaks 21 AA taseme edukriteeriumit;
• Tase AAA – kõrgeim vastavustase, rakendatud kõik A ja AA taseme edukriteeriumid ning 28 AAA taseme edukriteeriumit.

Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga veebileht peab vastama, et olla ligipääsetav ja kasutatav võimalikult laia kasutajaskonna poolt. Tase AA määratleb nõuded, millele veebileht peaks vastama. Tase AAA määratleb nõuded, millele veebileht võiks vastata. 

• Siin on mõned punktid, millest oma veebilehe ligipääsetavaks muutmisel alustada. Mida varem ligipääsetavuse parandamisega seotud investeeringud tavapärastesse veebiuuendustesse lülitada, seda suurem on lõplik aja ja raha kokkuhoid.

• Testi oma veebilehe ligipääsetavust mõne veebipõhise kontrollitööriistaga (näiteks WAVE). Pea siiski meeles, et automaatkontroll tuvastab vaid umbes 30% ligipääsetavuse probleemidest.
• Suurenda lehte brauseri vahenditega ja vaata, kas see muutub suurendades sujuvalt tahvli- ja mobiilivaateks või tekib horisontaalne kerimisriba ja sisu läheb peitu?
• Proovi lehel klaviatuuriga navigeerida: mine lehele ja hakka vajutama Tab-klahvi. Kas saad liikuda iga lingi, nupu, menüüpunkti ja vormivälja peale? Kas näed alati, mis asja peal parajasti oled (kus fookus on)?
• Vaata kriitilise pilguga üle veebilehel olevad tekstid, pealkirjad, juhised. Kas neist saaks aru sinu vanaema ja ka koolilaps?
• Ära kasuta heledaid või vähekontrastseid värve nagu hall, kollane, oranž jne. Eriti oluline on see tekstide, ikoonide ja vormiväljade puhul.
• Joonda tekstid alati vasakule. Ära kasuta läbivaid suurtähti, kaldkirja, ega jooni teksti alla.
• Tee kindlaks, et sisutoimetajad oskavad sisuhaldusprogrammis teksti sisestades pealkirjad, loendid, tabelid jms õigesti ära märkida ning piltidele “alt” tekstid lisada.
• Kas veebilehel olevatel videotel on võimalik sisse lülitada subtiitrid, et vaegkuuljad samuti info kätte saaksid? Kas videotel on helilised videokirjeldused, mis kirjeldavad pimedatele vajadusel seda, mis videos visuaalselt toimub?

Loe Trinidad Wisemani blogist ligipääsetavuse eksperdi Mari-Ell Metsa soovitusi, kuidas saab alustada mõõdukas tempos oma veebi ligipääsetavaks muutmisega.