Sa oled siin

Veebilehtedele juurdepääsetavusest

08.11.2019

Juurdepääsetavus tähendab kasutajasõbralikku ning enamlevinud ekraanidel töötavat veebilehte või mobiilrakendust, mis on kasutatav inimeste erivajadustest lähtuvalt ning väiksemate internetikiiruste juures. Selleks, et veebilehed oleksid kasutaja meeltele arusaadavad ja lihtsasti kasutatavad, on avaliku teabe seadusesse üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102). Üleeuroopaline direktiiv põhineb omakorda rahvusvahelisel suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines ), mis on välja töötatud veebidele ja mobiilirakendustele.

Juurdepääsetavuse nõuetest lähemalt

WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) on oma olemuselt ülemaailmne suuniste standard veebidele ja mobiilirakendustele kasutajasõbralikkuse tagamiseks kiiresti arenevas info - ja veebitehnoloogias.Fotol digiseadmed

WCAG ei anna ette nõudeid tehnoloogia valikuks, vaid kirjeldab kriteeriume, mida tuleb saavutada selleks, et kasutaja saaks veebisaidi ja mobiilirakenduse sisu tajuda, kasutada, tõlgendada ja mõista. Väga olulisel kohal seisab selles standardis kasutajasõbraliku veebi loomine nende külastajate jaoks, kellel on nägemis-, kuulmis-, kõne-, taju-, ja keelepuudeid, õpiraskusi ning füüsilisi ning neuroloogilisi puudeid. Kriteeriumide loeteluks avage Web Accessibility Initiative veebikülg.

WCAG suunised on olnud vastavalt tehnoloogia arengule ajas muutuvad. Suuniste standard versioonis 2.1 lisab võrreldes 2.0 versiooniga standardisse 13 uut edukriteeriumit, mis parandavad nägemis ning kognitiivsete võimetega ja õpiraskustega inimeste veebide ja mobiilseadete kasutajakogemust. WCAG 2.1 juurdepääsetavuse standard paneb rõhku ka veebide ja mobiilirakenduste kasutajasõbralikkusele aeglases internetiühenduses või vananenud seadmetega.

Juurdepäästevuse nõuete üheks oluliseks osaks on sisu kasutusjuhis, kus kirjeldatakse kasutajale ära, milliseid seadme nuppe või võimalusi kasutades saab veebilehte või mobiilrakendust tarbida tulenevalt inimese erivajadustest või eriolukordadest.

 
 

Juurdepääsunõuete kehtima hakkamisest

 

Millal?

WCAG 2.1 nõuded rakenduvad vastavalt sellele, kas tegemist on mobiilrakendusega või veebiga ning vastavalt esmakordsele avaldamisele:

  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud pärast 23.09.2018, siis tuleb veebileht juurdepääsetavaks muuta alates 23.09.2019.
  • Kui veebileht on esmakordselt avaldatud enne 23.09.2018, siis tuleb veebileht juurdepääsetavaks muuta alates 23.09.2020.
  • Mobiilirakendustele hakkavad nõuded kehtima alates 23.06.2021.

Kellele?

WCAG 2.1 juurdepääsunõudeid täitvateks isikuteks on avaliku teabe seaduse alusel:

  • riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud
  • eraõiguslikud juriidilised isikud ja füüsilised isikud, kes täidavad seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sh ostutavad avalikke teenuseid.

2.1 nõudeid ei pea täies mahus rakendama, kui see nõuab ebaproportsionaalselt suurt pingutust. Selle jaoks on vajalik teha eraldiseisev hindamine. Muu hulgas tuleb arvestada juurdepääsunõudeid täitva isiku suurust, ressurssi ja tüüpi ning hinnangulisi kulusid võrreldes eeldatava kasuga erivajadusega inimeste jaoks. Hinnang ebaproportsionaalsuse kohta tuleb avaldada juurdepääsetavuse teates ning võimaluse korral pakkuda teabele ligipääsuks alternatiive.

Lugege täpsemalt Juurdepääsetavuse nõuete mittetäitmisest.

Erandid asutuste või ettevõtete hulgas, kellele nõuded ei kehti:
  • meediateenust osutavad teabevaldajad (Eestis ERR);
  • koolid ja koolieelsed lasteasutused (v.a. üldinfo, sh vastuvõtuinfo, asukoha ja kontaktandmete avaldamine);
  • teabevaldajaga võrdsustatud isikud, kelleks saab olla näiteks juriidiline isik, kes kasutab riigi või omavalitsuse eelarvest saadavaid vahendeid või omab tegevuses monopoolset turuosa (vt täpsemalt avaliku teabe seaduse § 5 lg 3).
Spetsiifilisemalt ei kehti WCAG 2.1 nõuded veebilehtede ja mobiilrakenduste sisule:
  • ekstranettide (partnervõrkude) ja intranettide (sisevõrkude) sisu, mis kujutab endast ainult kinnisele isikute ringile suunatud veebisaiti ning mis on avaldatud enne 23. septembrit 2019; see erisus kehtib seni, kuni selliseid veebisaite muudetakse oluliselt (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 34);
  • kultuuripärandi kogudes (näiteks muuseumides, raamatukogudes, arhiivides) olevate esemete reproduktsioonid, mida ei ole võimalik täielikult juurdepääsetavaks teha, sest
    - juurdepääsetavusnõuded ei ühildu kas eseme säilitamisega või reprodutseerimise autentsusega (nt kontrast);
    - puuduvad automatiseeritud ja kulutõhusad lahendused, mis võimaldaksid kergesti kätte saada käsikirjade või muude kultuuripärandi kogudes olevate esemete teksti ja muuta see juurdepääsetavusnõuetega ühilduvaks sisuks;
  • arhiivina käsitletavate veebide ja mobiilirakenduste sisu, mida ei ajakohastata ega muudeta pärast 23. septembrit 2019 ning neid ei ole vaja pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 põhjenduspunkti 32);
  • reaalajas muutuvad meediumid, (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
  • internetipõhised kaardid ja kaardistamisteenused tingimusel, et navigeerimiseks kasutatavate kaartide puhul esitatakse esmatähtis teave digitaalsel kujul (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 29);
  • eelsalvestatud ajas muutuvad meediumid (ainult audio, ainult video, ja audio-video, interaktsiooni sisaldav audio ja/või video), mis on avaldatud enne 23. septembrit 2020 (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 3 punkti 6, põhjenduspunkti 27);
  • kontoritarkvara dokumendiformaadid (PDF, Microsoft Word vms), mis on veebis avaldatud enne 23. septembrit 2018 v.a. juhul, kui selline sisu on vajalik asjaomase juurdepääsunõudeid täitva isiku täidetavate ülesannetega seotud pooleliolevate haldustoimingute jaoks (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1 põhjenduspunkti 26);
  • kolmandate isikute pakutav sisu, mida ei rahasta ega arenda juurdepääsunõudeid täitev isik või ettevõte ja mida selline isik ei saa mõjutada (vt direktiiv 2016/2102 artikkel 1, põhjenduspunkti 30).

Kontrollküsimustik

Kontrollküsimustik aitab selgitada välja, kas või mis osas laienevad WCAG 2.1 nõuded Teie hallatavale veebile ja mobiilirakendusele

  • Selgitage välja, kas olete WCAG 2.1 nõudeid täitvate isikute nimekirjas. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 1 ning AvTS § 5 lõigetega 1 ja 2.
  • Kui olete nimekirjas, siis tehke kindlaks, kas võite kuuluda erandite hulka. Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 6 ning § 5 lõikega 3.
  • Kontrollige üle, kas juurdepääsu peab võimaldama kogu sisule.    Tutvuge avaliku teabe seaduse (AvTS) § 32 lõikega 3 ning direktiivi 2016/2102 artikliga 1 lõige 4.
  • Juhul, kui kuulute juurdepääsunõudeid täitvate isikute nimekirja, kuid nõuete täitmine on ebaprortsionaalselt suur, viige läbi hindamine. Ebaproportsionaalse suure pingutuse osas tutvuge avaliku teabe seaduse § 32 lg 1 punktiga 6 ning lõikega 4, lisaks ka direktiivi 2016/2102 põhjenduspunkti 39 ning artiklit 5.

Veel WCAG-st

 

WCAG 2.1 puhul on tegemist kolmanda versiooniga esmakordselt 1999. aastal avaldatud Web Accessibility Initiative juurdepääsetavuse standardist. Nõuded põhinevad Euroopa Info- ja sidetehnoloogia toodete ja teenuste juurdepääsetavuse standardil EN 301 549.

Erinevate sihtgruppide vajaduste rahuldamiseks tuleb arvestada põhimõtteid, suuniseid ja edukriteeriume.

  • Põhimõtted – standard on liigendatud neljaks põhimõtteks, mis koondavad enda alla veebilehtede erinevad aspektid:

-tajutavus (perceivable),

-talitlusvõime (operable), varasemates uuringutes „töötavus“,

-mõistetavus (understandable), varasemates uuringutes „arusaadavus“, töökindlus (robust).

  • Suunised – iga põhimõtte alla kuuluvad seda täpsustavad suunised, mis kirjeldavad põhimõtte realiseerimiseks vajalikud eesmärgid.
  • Edukriteeriumid – suunise eesmärke täpsustavad edukriteeriumid, mis on seotud konkreetse testitava nõudega. Kokku kirjeldab standard 4 põhimõtet, 12 suunist ning 61 edukriteeriumit. Edukriteeriumid on jagatud kolme vastavustasemesse, mille põhjal antakse hinnang veebilehe nõuetele vastavuse osas:

• Tase A – madalaim vastavustase, rakendatud 25 A taseme edukriteeriumit;
• Tase AA – keskmine vastavustase, rakendatud kõik A taseme edukriteeriumid ning 13 AA taseme edukriteeriumit;
• Tase AAA – kõrgeim vastavustase, rakendatud kõik A ja AA taseme edukriteeriumid ning 23 AAA taseme edukriteeriumit.

Tase A ehk miinimumtase määratleb nõuded, millele iga veebileht peab vastama, et olla ligipääsetav ja kasutatav võimalikult laia kasutajaskonna poolt. Tase AA määratleb nõuded, millele veebileht peaks vastama. Tase AAA määratleb nõuded, millele veebileht võiks vastata. 

WCAG

WCAG 2.0 rakendusjuhiste avamiseks avage Majandus- ja kommunikatsioonimisteeriumi veebikülg

 

Juurdepääsetavuse nõuete täitmise üle hakkab alates 2020. aastast järelevalvet teostama Andmekaitse Inspektsioon.