29.06.2020
Eesmärk ja visioon
Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk on aidata kujundada ühiskonda, kus väärtustatakse üksikisiku õigust eraelule ja riigi tegevuse läbipaistvust.
Kaitseme iga inimese põhiseaduslikke õigusi
- õigust saada teavet asutuste tegevuse kohta
- õigust pääseda enda kohta kogutud andmete juurde
- õigust era-ja pereelu puutumatusele isikuandmete kasutamisel andmetöötlejate poolt
Selleks teostame järelevalvet järgmiste õigusaktide täitmise üle
- isikuandmete kaitse üldmäärus
- isikuandmete kaitse seadus
- avaliku teabe seadus
- elektroonilise side seadus
- rahvusvahelised õigusaktid, mis reguleerivad piiriülest isikuandmete töötlemist
Andmekaitse Inspekstiooni juhtimine ja tegevuspõhimõtted
määrab justiitsministri ettepanekul 5 aastaks ametisse Vabariigi Valitsus, kuulates ära Riigikogu põhiseaduskomisjoni arvamuse.
Kandidaadi valib selleks riigisekretäri juhitav avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon.
Kandidaadi valib selleks riigisekretäri juhitav avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjon.
kutsub kokku peadirektor. Nõukoja eesmärk on edendada isikuandmetete kaitse ja avaliku teabe alast arutelu ning nõustada inspektsiooni.
Andmekaitse Inspektsiooni põhimäärus
Isikuandmete kaitsmise kronoloogia Eestis
1996. aastal võttis Riigikogu vastu esimese isikuandmete kaitse seaduse
1997. aastal asutati Siseministeeriumi juurde andmekaitseosakond.
1999. aastal alustas tegevust Andmekaitse Inspektsioon.
2001. aastal jõustus avaliku teabe seadus, mille järelvalveasutuseks sai Andmekaitse Inspektsioon.
2003. aastal hakkas kehtima teine isikuandmete kaitse seadus.
2008. aastal hakkas kehtima kolmas isikuandmete kaitse seadus.
2019. aastal (15.01) jõustus neljas isikuandmete kaitse seadus.
1997. aastal asutati Siseministeeriumi juurde andmekaitseosakond.
1999. aastal alustas tegevust Andmekaitse Inspektsioon.
2001. aastal jõustus avaliku teabe seadus, mille järelvalveasutuseks sai Andmekaitse Inspektsioon.
2003. aastal hakkas kehtima teine isikuandmete kaitse seadus.
2008. aastal hakkas kehtima kolmas isikuandmete kaitse seadus.
2019. aastal (15.01) jõustus neljas isikuandmete kaitse seadus.
Andmekaitse Inspektsiooni visiooniks on läbipaistev andmetöötlus e-riigis, kus valitseb õiglane tasakaal isiku põhiõiguste, avalike ja ärihuvide vahel
Selleks tegutseme volinikuna (ombudsmanina) ja eelkohtuna
- lahendame Teie kaebusi ja vaideid,
- sh siis, kui Te ise ei pääse oma andmete ligi (kinnistes andmekogudes),
- sh piiriüleste andmekogude suhtes (nt Eesti asutuse seatud viisakeelu suhtes, mis kehtib ka teistes riikides),
- asja lahendamiseks võime nõuda selgitusi,
- asja lahendamisel võime teha siduvaid otsuseid (ettekirjutused, vaideotsused);
Audiitori ja loa-andjana
- kontrollime seaduste täitmist nii kaebuse põhjal kui omal algatusel,
- teeme kohapealseid auditeid ja kontrollkäike,
- sh kontrollime piiriüleseid andmekogusid (Euroopa viisa- ja politseikoostöö alased andmekogud),
- teeme võrdlevaid seireid dokumentide ja veebiteabe põhjal,
anname loa:
- avaliku sektori andmekogude asutamiseks ja ümberkorraldamiseks,
-poliitikakujundamise uuringuteks asutustele, kui isikuandmeid on vaja teise töötleja andmebaasist;
- isikuandmete edastamiseks ebapiisava andmekaitse tasemega riiki;
Selgitaja ja teavitajana
- vastame selgitustaotlustele,
- nõustame valvetelefoni teel,
- teeme teavitustööd;
Õigustavade kujundajana
- koostame soovituslikke juhendmaterjale,
- sh ühiselt Euroopa andmekaitseasutuste töörühma raames;
Poliitikanõustajana
- teeme korralisi ja erakorralisi ettekandeid Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja õiguskantslerile;
- nõustame teisi asutusi,
- osaleme nõuandvates töörühmades (näiteks Eesti Statistikanõukogus, Euroopa Komisjoni juures jm);
Sundija ja karistajana
- teeme täitmiseks kohustusliku ettekirjutuse,
- määrame sunniraha (vajadusel korduvalt), kuni ettekirjutus on täidetud,
- määrame väärteo trahvi
- raske rikkumise puhul
- ettekirjutuse täitmata jätmisel
- järelevalve takistamisel
- taotleme kriminaalasja algatamist.