Sa oled siin

Andmekaitsetingimused

09.07.2019
Riigiasutuse tegevus on avalik. Inspektsiooni materjalidega võib tutvuda teabenõude esitamisega. Osa töötulemustest avaldame Internetis.
 
Töö käigus koguneb meile ka isikuandmeid, sealhulgas tundlikku ja eraelulist teavet. Näiteks kui Te meile kirjutate või olete mõne menetluse osapooleks.
 
Isikuandmetele ligipääsu on seadus kitsendanud. Püüame ka oma sisemise töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks.
 
Kui Teid huvitab, mis me teeme Teie isikuandmetega ning kas ja kuidas Teie isikuandmed meie kaudu teistele teatavaks saavad, siis lugege vastavaid selgitusi. 
 
Kui Te soovite oma andmetega tutvuda
Teil on õigus tutvuda andmetega, mida me Teie kohta oleme kogunud. Selleks soovitame esitada teabenõue. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt Teie soovile kas paberil või elektrooniliselt. 1. jaanuaril 2008 jõustunud isikuandmete kaitse seaduse kehtivuse ajal väljastame nõutavaid isikuandmeid või põhjendame andmete väljastamise keeldumist avalduse saamise päevale järgneva viie tööpäeva jooksul.
 
Me keeldume Teie tutvumissoovi täitmast üksnes siis, kui see võib:
 
kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
kahjustada riiklikku julgeolekut;
takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuste täideviimist.
Teil on õigus nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist.
 
Kui meil ei ole Teie isikuandmete kasutamiseks (enam) seaduslikku alust, võite nõuda nende kasutamise piiramist või kustutamist.
 
Kõigis küsimustes, mis on seotud Teie isikuandmete töötlemisega inspektsioonis, saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitsespetsialist@aki.ee.
 
Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.
Kui Te saadate meile selgitustaotluse, märgukirja teabenõude
Teie isikuandmeid kasutame Teile vastamiseks. Kui peame Teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame Teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.
 
Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/sekkumistaotluse/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka Teile.
 
Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.
 
Kirjavahetuse andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris. Sealt on näha kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjaks näitame internetis vastavalt „Selgitustaotlus“, „Sekkumistaotlus“ või „Teabenõue“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse-siseselt. Teeme nii Teie eraelu kaitseks, kuna meile kirjutatakse sageli tundlikel teemadel.
 
Kui kirjutate meile juriidilise isiku või asutuse nimel (näiteks ajakirjandusväljande heaks töötava ajakirjanikuna), siis palume kasutada mitte oma era-, vaid tööalaseid kontaktandmeid. Need kontaktandmed on dokumendiregistris avalikud.
 
Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.
 
Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).
 
Avalikkuse teadlikkuse suurendamiseks kirjutame menetlusuudiseid. Uudiseid koostades hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast.
 
Seadus lubab meil kirjavahetuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalikkuse huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.
 
Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Teie kohta andmete säilitamise täpne aeg on leitav dokumentide loetelust (62.62 KB, PDF) dokumendi sarjatunnuse ehk indeksi järgi.
 
Kui Te esitate sekkumisetaotluse või kui Teie peale on esitatud kaebus 
Teie isikuandmeid kasutame asja lahendamiseks. Teisele osapoolele avaldame sekkumistaotluse esitaja isikuandmeid üksnes minimaalselt, asja lahendamiseks hädavajalikus mahus.
 
Kui olete saatnud meile sekkumistaotluse, mille läbivaatamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka Teile.
 
Sekkumistaotlust ja selle läbivaatamise materjale võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.
 
Menetlusdokumentide osapooltele kättetoimetamine toimub:
 
  • e-posti teel (reeglina me e-kirju ei krüpteeri),
  • posti teel liht- või tähitud kirjana (postirisk on postiteenuse osutajal ning kirja saajal);
Kasutame kättetoimetamisel aadressandmeid, mida menetlusosaline on ise meile avaldanud või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist. Samuti kasutame isiku ametlikku e-posti aadressi (isikukood@eesti.ee, registrikood@eesti.ee).
 
Kui kättetoimetamine ei õnnestu, palume politseilt või välisesinduselt ametiabi. Samuti võime avaldada ettekirjutuse või vaideotsuse resolutiivosa internetipõhises väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. Resolutiivosa on haldusakti see osa, millega kedagi kohustatakse midagi tegema. Kui resolutiivosa avaldamine võib liigselt riivata Teie kui kaebuse/vaide esitaja eraelu, küsime enne avaldamist Teie seisukohta.
 
Sekkumistaotluse andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris.  Sealt on näha dokumendi saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjaks näitame internetis "Sekkumistaotlus“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse-siseselt. Teeme nii Teie eraelu kaitseks, kuna meile kirjutatakse sageli tundlikel teemadel.
 
Sekkumistaotlused ja sellealane kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga teave. Kui keegi tahab sellega tutvuda ja esitab teabenõude, siis juurdepääsupiirang tähendab, et teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Kindlasti katame kinni Teie isiklikud kontaktandmed nagu (e)-posti aadress või telefoninumber (v.a. kui peate kirjavahetust juriidilise isiku või asutuse esindajana). Muus osas sõltub juurdepääsu piiramine dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.
 
Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt kohtueelne menetleja või kohus).
 
Sekkumistaotlusi ja sellealast kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad hävitamisele.
 
Oma võrgulehel avaldame praktika läbipaistvuse huvides vaideotsuseid ja ettekirjutusi. Eraisikust sekkumistaotleja esitaja nime, isikukoodi ja aadressi me seal ei avalda. Eraelu kaitseks võime jätta avaldamata ka sündmuskoha. Avaldamata jäävad ka muud juurdepääsupiiranguga asjaolud (nt turvameetmete kirjeldused). Vaideotsuse/ettekirjutuse adressaadi andmed reeglina avaldame. Vaideotsuse/ettekirjutuse tekstid ei ole võrgulehe otseselt otsingumootoritele avatud osas, vaid lisatud allalaetava failina.
 
Seadus lubab meil järelevalvemenetlustega seotud asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalik huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lg 1, § 30 lg 4). Seda õigust kavatseme kasutada üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidudes asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.
 
Kui Te olete väärteomenetluse osapooleks
Väärteomenetluse läbiviimist reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.
 
Väärteoteate esitaja andmed avaldame teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Menetlusosalised saavad materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei loeta kaebuse/väärteoteate esitajat menetlusosaliseks. Menetlusosalisteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust.
 
Meie asutus on liitunud e-toimiku infosüsteemiga. Kasutame seda väärteomenetluste läbiviimiseks, sh andmevahetuseks teiste asutustega (nt karistuse andmete edastamisel Karistusregistrile). Põhimääruse kohaselt on e-toimiku infosüsteem kinnine. Siseneda saab üksnes ID-kaardiga sisse logides. Juurdepääsuõigus on üksnes pädevatel ametiisikutel. Samuti saab menetlusosaline ise vaadata enda menetlusandmeid ning esitada ja saada kätte menetlusdokumente.
 
Oma avalikus dokumendiregistris tähistame väärteomenetluste asjus eraisikutega peetava kirjavahetuse osas dokumendi saajat/saatjat üksnes isikustamata kujul, mitte nimega. Sellisel dokumentatsioonil on juurdepääsupiirang – teabenõude esitamisel vaatame üle, kas dokumenti saab osaliselt või täielikult väljastada. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.
 
Erinevalt ettekirjutustest ja vaideotsustest me väärteootsuseid oma võrgulehel ei avalda. Jõustunud väärteootsuseid võib küsida teabenõude esitamisega. Ka jõustunud väärteootsusel võib olla juurdepääsupiiranguid. Avalik on väärteo korras karistatu nimi ja isikukood, teiste isikute andmeid ei avalikustata.
 
Seadus lubab meil väärteomenetlustega seotud asjaolusid avalikustada üksnes erandlikel juhtudel (väärteomenetluse seadustiku § 62). Seda õigust kavatseme kasutada vaid väga tungival vajadusel ja hoidudes asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.
 
Jõustunud väärteootsused registreeritakse karistusregistris. Iseenda kohta saab küsida kõiki registriandmeid ning tasuta. Teise isiku väärteokaristuse kohta antakse küsijale teavet, kui trahvi suurus on vähemalt 50 trahviühikut või väärtegu on pandud toime korduvalt. Teise isiku kohta karistusregistri andmete küsimisel tuleb elektroonilise päringu eest maksta tasu ning paberdokumendi eest riigilõiv. Teatud isikuandmeid (aadress, kodakondsus jms) ning alaealise karistusandmeid ei väljastata.
 
Tasuta ning suuremas ulatuses saavad karistusandmeid küsida isikud ja asutused, kellele see õigus on antud seadusega.
 
Kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas aasta, siis kantakse karistusandmed registrist üle arhiivi. Arhiveeritud karistusandmetele enam avalikku ligipääsu ei ole.
 
Täpsed nõuded karistusandmetele juurdepääsu kohta on karistusregistri seaduse 3. peatükis.
 
Kui Te olete määratud andmekaitsespetsialistiks
Määratud andmekaitsespetsialistist saab teatada Ettevõtjaportaalis. Teie kohta küsitakse ees- ja perenime, isikukoodi ning tööalaseid kontaktandmeid. Ettevõtjaportaalis avalikustame pelgalt kehtiva andmekaitsespetsialisti ees- ja perenime ning kontaktandmed. Kehtetuid kandeid säilitame arhiivis 5 aastat.
 
Eraelu mõiste alt ei jää täiesti välja tööalane tegevus. Seetõttu me ei avalda määratud andmekaitsespetsialistide andmeid avaandmetena taaskasutamiseks.
 
Kui Te külastate meie võrgulehte, osalete küsitlustes või helistate nõuandetelefonile
Meie võrgulehe külastajate andmeid, samuti meie korraldatud küsitlustes osalejate andmeid töötleme statistika tegemiseks üksnes isikustamata kujul. Nõuandetelefonile helistamistest avaldame kokkuvõtted isikustamata kujul. Telefonikõnesid inspektsioon ei salvesta.
 
Kui Te külastate meie Facebooki lehekülge 
-leht on kõigile nähtav,
 
-igaüks võib lehel postituse avaldada,
 
-meie töökeeleks on eesti keel, erinevates keeltes postitamise võimaluse oleme piiranud, küll aga lubame postituste automaatse tõlke teistes keeltes lugejatele,
 
-rakendame postitaja sõnumi sisu automaatse filtreerimise seadistust, see tähendab, et Facebook tõkestab automaatselt üldiselt teada solvavaid väljendeid sisaldavate postituste avaldamise (seadistus Profanity Filter – keskmine),
 
-inimesed saavad meiega Facebooki vahendusel privaatselt ühendust võtta,
 
-kõigil on võimalik viidata Andmekaitse Inspektsiooni lehele ja selle avalikule sisule (Tagimine).
 
Facebooki kogutud kasutuse statistika andmed saame anonüümsel kujul. Facebook koostab selle statistika teie isikuandmeid kogudes. Detailsemalt saab sellest lugeda Facebooki andmepoliitikat ja küpsiseid puudutavatest eeskirjadest.
 
Kui Te kandideerite meile tööle
PrintPDF Jaga
Järgnevalt kajastame inspektsiooni ametnike värbamise ja valiku korda osas, mis on kehtestamata avaliku teenistuse seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.
 
Ametikohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist korraldab Andmekaitse Inspektsiooni personalitöö eest vastutav ametnik. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse inspektsiooni võrgu- ja Töötukassa veebilehel.
 
Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame kandidaate inspektsioonile esitatud kontaktandmete kaudu ja avalikkust konkursiteate avaldamise kohas.
 
Värbamisprotsessis läbivad kandidaadid kolm vooru – dokumendivooru, kirjaliku proovitöö ja vestluse. Dokumendivooru edukalt läbinud kutsume kirjalikule proovitööle või anname selle kodus lahendamiseks. Proovitöö põhjal valime kandidaadid, kes kutsume vestlusvooru. Kandidaatide hindamisesse kaasame vajadusel lisaks inspektsiooni ametnikele asutusevälised asjatundjad.
 
Värbamisprotsessis võib kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited.
 
Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et inspektsioon nende poole teabe saamiseks pöördub.
 
Ametikohale asumise ettepaneku teeme kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.
 
Kui teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavaid kandidaate on rohkem kui üks, võib nendest koostada paremusjärjestuse.
 
Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada avaliku teenistuse seaduse § 18 punkt 10 sätestatud juhtudel. Sellisel juhul uut konkurssi välja ei kuulutata.
 
Konkursil osalenutele teatame koheselt konkursi tulemustest kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.
 
Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:
 
värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks - kuni nõude aegumiseni (1 aasta);
paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.
Kandidaadi andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.
 
Kui inspektsioonis on toimunud isikuandmetega seotud rikkumine
Kui inspektsioonis toimub isikuandmetega seotud rikkumine ja see kujutab endast tõenäolist ohtu inimese õigustele ja vabadustele, siis vormistame selle kohta nõutud dokumendid. Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine koheselt lõpetada.
 
Kui rikkumise tulemusena tekib Teie õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, siis teavitame sellest ka Teid. Teavituse eesmärk on võimaldada Teil endal võtta vajalikke ettevaatusabinõusid olukorra leevendamiseks.
Kui Teiega seotud digitaalset teavet kopeeritakse kasutamiseks erahuvides, teisisõnu avaandmete kasutamine
Osa Teiega seotud teabest on digitaalkujul. Meie võrgulehel avaldatud dokumendiregistris ning menetlusteabes on eraisikute nimed nähtavad initsiaalidena. Inspektsioon kogub teavet seadusega asutusele pandud ülesannete täitmiseks. Meie käes olevale infole kohaldub avaliku teabe seadus. See seadus näeb ette, et võrgulehel ja avalikes andmekogudes olevat juurdepääsupiiranguta teavet võib igaüks taaskasutada oma ärilistes või muudes erahuvides. Taaskasutamiseks saab teavet masinloetavana alla laadida ning segada kokku mujalt kogutud teabega.
 
Inspektsioon on otsustanud inimeste eraelu puutumatuse kaitseks MITTE avaldada avaandmetena taaskasutamiseks:
 
  • dokumendihaldussüsteemis olevat teavet;
  • Ettevõtjaportaalis avaldatud määratud andmekaitsespetsialistide andmeid.
Juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete hoidmist need selgitused ei puuduta. Samuti ei hõlma need isikuandmete töötlemist võõrastel võrgulehtedel, millele meie võrgulehel viidatakse.
 
Inspektsiooni andmekaitsespetsialisti e-post: andmekaitsespetsialist@aki.ee.
 
Andmekaitse Inspektsiooni peadirektor kinnitas isikuandmete töötlemise põhimõtted 2018. aasta 30. aprillil ja täiendas neid 27. juulil.