Sa oled siin

Andmekaitsetingimused

05.04.2022

Isikuandmete töötlemise teave on koostatud ELi isikuandmete kaitse üldmääruse 2016/679 artiklis 12 „Selge teave, teavitamine ja andmesubjekti õiguste teostamise kord“ sätestatud vastutava töötleja nõuete täitmiseks ja füüsiliste isikute teavitamiseks isikuandmete töötlemise põhimõtetest ja õiguste tagamisest.

Andmete vastutav töötleja: 


Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39, Tallinn, 10134
Üldtelefon: +372 6274135
Andmekaitsespetsialisti kontakt: andmekaitsespetsialist[a]aki.ee 

Andmete volitatud töötlejad:


Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK)
Lubja 4
Tallinn 19081
rik[a]rik.ee   
Veebilehe infotehnoloogia haldus, info- ja sidesüsteemide hankimine, tarnimine, arendamine, ekspluatatsioon ja hooldus

Justiitsministeerium 
Suur-Ameerika 1
Tallinn 10122
info[a]just.ee
Personalitöö korraldamine

Konkurentsiamet 
Tatari 39
Tallinn 10134
info[a]konkurentsiamet.ee
Halduskorraldus, riigivara ja vahendite haldamine, teabehaldus, finantsarvestuse ja aruandluse korraldamine ning töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine

 

Üldised isikuandmete töötlemise põhimõtted


Riigiasutuse tegevus on avalik. Meie dokumentidega võib tutvuda dokumendiregistri kaudu või teabenõude esitamisega. Samuti avalikustame oma veebilehel  jõustunud ettekirjutused ja vaideotsused. Juriidiliste isikute ja teiste asutuste andmete hoidmist käesolevad selgitused ei puuduta. Samuti ei hõlma need isikuandmete töötlemist võõrastel veebilehtedel, millele meie veebilehel viidatakse (välislingid).

Töö käigus, nt kui te meile kirjutate või olete mõne menetluse osapooleks, koguneb meile ka isikuandmeid, sealhulgas eriliigilisi isikuandmeid. 

  • Isikuandmed on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (andmesubjekti) kohta. Eelkõige on füüsiline isik tuvastatav identifitseerimistunnuse (nimi, isikukood, elukoht, asukoht, e-posti aadress, telefoninumber, võrguidentifikaator) või ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal.
  • Eriliigilised isikuandmed on andmed, mis sisaldavad rassilist või etnilist päritolu, poliitilisi vaateid, usulisi või filosoofilisi veendumusi või ametiühingusse kuulumist, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta. Eriligiiliste isikuandmete loetelu on toodud isikuandmete kaitse üldmääruses.

Püüame ka oma sisemise töökorraldusega tagada, et Teie eraelu võimalikult vähe riivataks. Isikuandmete töötlemine on seaduslik, õiglane ja läbipaistev; töötlemisel lähtume eesmärgipärasuse ja minimaalsuse printsiipidest; rakendame turvameetmeid, mis kaitsevad isikuandmeid ebaseadusliku juurdepääsu ja juhusliku kaotamise ning hävimise eest.
 

Õigusest saada teavet ja tutvuda enda andmetega 


Teil on õigus küsida kinnitust enda andmete töötlemise kohta ja tutvuda andmetega, mida me Teie kohta oleme kogunud. Selleks on meil vaja tuvastada isikusamasus ning Teil tuleb esitada (digi)allkirjastatud taotlus või paberkandjal allkirjastatud taotlus. Vastame esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul. Teie kohta käivad andmed väljastame vastavalt soovile kas paberil või elektrooniliselt.

Juhul kui oleme Teie kohta andmeid kogunud, siis on Teil õigus saada teada, mis on nende kogumise eesmärk, kellele on Teie isikuandmeid avalikustatud või avalikustatakse, kui kaua andmeid säilitatakse ning juhul, kui andmeid ei ole kogutud Teilt endalt, siis teave nende allika kohta.

Me keeldume Teie tutvumissoovi ja õigusest saada teavet täitmast üksnes siis, kui see võib:

  • kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
  • kahjustada riiklikku julgeolekut;
  • takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuste täideviimist.
  • ohustada lapse põlvnemise saladuse kaitsmist.
     

Õigusest nõuda isikuandmete parandamist, kustutamist, töötlemise piiramist ning esitada vastuväiteid


Kui avastate, et meie käes olev Teie kohta käiv teave on ebaõige või vajab täiendamist, siis esitage (digi)allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud ja põhjendatud taotlus ebaõigete andmete parandamiseks või täiendamiseks.

Teil õigus nõuda ka isikuandmete töötlemise piiramist (näiteks ajaks, kui olete vaidlustanud andmete õigsuse), lõpetamist või kustutamist siis, kui andmete töötlemiseks ei ole enam seaduslikku alust. Selleks esitage põhjendatud ja (digi)allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud taotlus.

Teil on õigus esitada oma andmete töötlemisele vastuväiteid. Selleks esitage põhjendatud ja (digi)allkirjastatud või paberkandjal allkirjastatud taotlus.

Teil on õigus esitada meie otsuste ja tegevuse peale vastuväiteid vaidena või pöörduda halduskohtusse.

Kõigis küsimustes, mis on seotud Teie isikuandmete töötlemisega inspektsioonis, saate vastuse meie andmekaitsespetsialistilt. Palume kirjutada aadressil andmekaitsespetsialist[a]aki.ee.

Isikuandmete töötlemisega seonduvad rikkumised


Kui inspektsioonis toimub isikuandmetega seotud rikkumine ja see kujutab endast tõenäolist ohtu inimese õigustele ja vabadustele, siis vormistame selle kohta nõutud dokumendid. Kindlasti võtame kasutusele meetmed, et rikkumine koheselt lõpetada. 
Kui rikkumise tulemusena tekib isiku õigustele ja vabadustele tõenäoliselt suur oht, siis teavitame ka isikut ennast sellest. Teavituse eesmärk on võimaldada isikul võtta vajalikke ettevaatusabinõusid olukorra leevendamiseks.

Isikuandmetega seotud teabe taaskasutamine (nn avaandmed)


Enamus isikuandmetega seotud teabest on digitaalkujul. Meie veebilehel avaldatud dokumendiregistris ning menetlusteabes on eraisikute nimed nähtavad initsiaalidena. Inspektsioon kogub teavet seadusega asutusele pandud ülesannete täitmiseks ning meil olevale infole kohaldub avaliku teabe seadus. See seadus näeb ette, et veebilehel ja avalikes andmekogudes olevat juurdepääsupiiranguta teavet võib igaüks taaskasutada oma ärilistes või muudes erahuvides. Taaskasutamiseks saab teavet masinloetavana alla laadida ning segada kokku mujalt kogutud teabega.

 

Töötleme Teie isikuandmeid ka alljärgnevatel juhtudel:
 

kui Te saadate meile selgitustaotluse või teabenõude,

Selgitustaotlusele ja teabenõudele vastamine


Meile saate edastada selgitustaotluse, märgukirja või teabenõude e-kirjaga, paberkirjaga või läbi pöördumiskeskkonna, mis on kättesaadav inspektsiooni veebilehelt.

Pöördumiskeskkonna kaudu pöördumise esitamiseks peate end ID-kaardiga, Mobiil-ID või Smart ID-ga autentima. Lisaks nimele ja isikukoodile tuleb keskkonnas esitada ka e-postiaadress ning soovi korral telefoninumber.

Teie isikuandmeid kasutame Teile vastamiseks. Kui peame Teile vastamiseks kelleltki teiselt järelepärimisi tegema, avaldame Teie isikuandmeid üksnes minimaalselt, hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile selgitustaotluse/sekkumistaotluse/teabenõude, millele vastamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka Teile.

Teiega peetud kirjavahetust võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Kirjavahetuse statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Kirjavahetuse andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris. Sealt on näha kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjaks näitame internetis vastavalt „Selgitustaotlus“, „Sekkumistaotlus“ või „Teabenõue“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse-siseselt. Teeme nii Teie eraelu kaitseks, kuna meile kirjutatakse sageli tundlikel teemadel.

Kui kirjutate meile juriidilise isiku või asutuse nimel (näiteks ajakirjandusväljaande heaks töötava ajakirjanikuna), siis palume kasutada mitte oma era-, vaid tööalaseid kontaktandmeid. Need kontaktandmed on dokumendiregistris avalikud.

Eraisikutega peetav kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab Teie kirjavahetusega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab täielikult välja anda või tuleb see välja anda osaliselt. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Seadus lubab meil kirjavahetuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalikkuse huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses, kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Eraisikutega peetud kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Teie kohta andmete säilitamise täpne aeg on leitav dokumentide loetelust (PDF) dokumendi sarjatunnuse ehk indeksi järgi. Pöördumiskeskkonnas on teie edastatud pöördumine nähtav 1 aasta alates kirja saatmisest.

kui Te esitate meile sekkumistaotluse või kui Teie peale kaevatakse,

Sekkumistaotluse läbivaatamine


Sekkumistaotluse (kaebuse, vaide, märgukirja) saate meile esitada e-kirjaga, paberkirjaga või läbi pöördumiskeskkonna, mis on kättesaadav inspektsiooni veebilehelt.

Pöördumisekeskkonna kaudu pöördumise esitamiseks peate end ID-kaardiga, Mobiil-ID või Smart ID-ga autentima. Lisaks nimele ja isikukoodile tuleb keskkonnas esitada ka e-postiaadress ning soovi korral telefoninumber.

Teie isikuandmeid kasutame asja lahendamiseks. Teisele osapoolele avaldame sekkumistaotluse esitaja isikuandmeid üksnes minimaalselt, asja lahendamiseks hädavajalikus mahus.

Kui olete saatnud meile sekkumistaotluse, mille läbivaatamine on teise asutuse pädevuses, siis edastame selle sinna. Edastamisest teatame kindlasti ka Teile.

Kui Teie isikuandmete töötleja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis või juhtumiga on hõlmatud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud, siis võib olla vajalik edastada sekkumistaotluses olev teave teise riigi järelevalveasutusele. Sekkumistaotlust ja selle läbivaatamise materjale võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Menetlusdokumentide osapooltele kättetoimetamine toimub:

a)    e-posti teel (reeglina me e-kirju ei krüpteeri);
b)    posti teel liht- või tähitud kirjana (postirisk on postiteenuse osutajal ning kirja saajal).

Kasutame kättetoimetamisel eelkõige aadressandmeid, mida menetlusosaline on ise meile avaldanud või mis on kättesaadavad rahvastiku- või äriregistrist. Samuti kasutame isiku ametlikku e-posti aadressi ([email protected], [email protected]).

Kui kättetoimetamine ei õnnestu, palume politseilt või välisesinduselt ametiabi. Samuti võime avaldada ettekirjutuse või vaideotsuse resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Resolutiivosa on haldusakti see osa, millega kedagi kohustatakse midagi tegema. Kui resolutiivosa avaldamine võib liigselt riivata Teie kui sekkumistaotluse esitaja eraelu, küsime enne avaldamist Teie seisukohta.

Sekkumistaotluste andmestik on seaduse kohaselt nähtav meie avalikus dokumendiregistris. Sealt on näha kirja saatja või saaja initsiaalid, mitte nimi. Dokumendi pealkirjaks näitame internetis „Sekkumistaotlus“. Täpsem pealkiri on näha üksnes asutuse-siseselt. Teeme nii Teie eraelu kaitseks, kuna meile kirjutatakse sageli tundlikel teemadel.

Sekkumistaotlused ja sellealane kirjavahetus on juurdepääsupiiranguga. Kui keegi tahab sellega tutvuda ja esitab teabenõude, siis teabenõude saamisel vaatame üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Hoolimata juurdepääsupiirangust väljastame dokumendi asutusele või isikule, kellel on otsene seadusest tulenev õigus seda küsida (nt uurimisasutus, kohtuväline menetleja või kohus).

Sekkumistaotlusi ja sellealast kirjavahetust säilitame 5 aastat. Selle tähtaja ületanud dokumendid kuuluvad üldjuhul hävitamisele. Pöördumiskeskkonnas on teie edastatud sekkumistaotlus nähtav 1 aasta alates selle saatmisest.

Oma veebilehel avaldame praktika läbipaistvuse huvides vaideotsuseid ja ettekirjutusi. Vaideotsuse/ettekirjutuse adressaadi andmed reeglina avaldame. Eraisikust sekkumistaotluse esitaja nime, isikukoodi ja aadressi me neis ei avalda. Eraelu kaitseks võime jätta avaldamata ka sündmuskoha. Avaldamata jäävad ka muud juurdepääsupiiranguga asjaolud (nt turvameetmete kirjeldused). 

Seadus lubab meil kirjavahetuse asjaolusid avalikustada, kui esineb ilmne avalikkuse huvi (avaliku teabe seaduse § 38 lõige 1, § 30 lõige 4). Seda õigust kasutame üksnes väga erandlikel juhtudel ja hoidume asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

kui Te olete väärteomenetluse osapooleks,

Väärteomenetlused


Väärteomenetluse läbiviimist reguleerib üksikasjalikult väärteomenetluse seadustik koos kriminaalmenetluse seadustikuga.

Väärteoteate esitaja andmed avaldame teistele menetlusosalistele ulatuses, mis on menetlusseadustikes ette nähtud ning asja lahendamiseks vajalik. Menetlusosalised saavad materjalidega tutvuda menetlusseadustikes ettenähtud korras. Väärteomenetluse seadustiku kohaselt ei loeta kaebuse/väärteoteate esitajat menetlusosaliseks. Menetlusosalisteks on menetlusalune isik ja tema kaitsja. Väärteomenetluses ei tagata tunnistaja anonüümsust.

Meie asutus on liitunud e-toimiku infosüsteemiga. Kasutame seda väärteomenetluste läbiviimiseks, sh andmevahetuseks teiste asutustega (nt karistuse andmete edastamisel Karistusregistrile). Põhimääruse kohaselt on e-toimiku infosüsteem kinnine. Siseneda saab üksnes ID-kaardiga sisse logides. Juurdepääsuõigus on üksnes pädevatel ametiisikutel. Samuti saab menetlusosaline ise vaadata enda menetlusandmeid ning esitada ja saada kätte menetlusdokumente.

Oma avalikus dokumendiregistris tähistame väärteomenetluste asjus eraisikutega peetava kirjavahetuse osas dokumendi saajat/saatjat üksnes isikustamata kujul, mitte nimega. Sellisel dokumentatsioonil on juurdepääsupiirang – teabenõude esitamisel vaatame üle, kas dokumenti saab osaliselt või täielikult väljastada. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused on toodud avaliku teabe seaduse §-s 35.

Erinevalt ettekirjutustest ja vaideotsustest me väärteootsuseid oma veebilehel ei avalda. Jõustunud väärteootsuseid võib küsida teabenõude esitamisega. Ka jõustunud väärteootsusel võib olla juurdepääsupiiranguid. Avalik on väärteo korras karistatu nimi ja isikukood, teiste isikute andmeid ei avalikustata.

Seadus lubab meil väärteomenetlustega seotud asjaolusid avalikustada üksnes erandlikel juhtudel (väärteomenetluse seadustiku § 62). Seda õigust kavatseme kasutada vaid väga tungival vajadusel ja hoidudes asjaosaliste eraelu ülemääraselt riivamast. Muuhulgas jätame endale õiguse, kui isik viib ise menetlusalase info avalikkuse ette, anda vajadusel oma tegevuse kohta avalikkusele selgitusi. Me ei avalda teavet suuremas ulatuses kui isik ise eelnevalt on avalikustanud.

Jõustunud väärteootsused registreeritakse karistusregistris. Iseenda kohta saab küsida kõiki registriandmeid ning tasuta. Teise isiku väärteokaristuse kohta antakse küsijale teavet, kui trahvi suurus on vähemalt 50 trahviühikut või väärtegu on pandud toime korduvalt. Teise isiku kohta karistusregistri andmete küsimisel tuleb elektroonilise päringu eest maksta tasu ning paberdokumendi eest riigilõiv. Teatud isikuandmeid (aadress, kodakondsus jms) ning alaealise karistusandmeid ei väljastata.

Tasuta ning suuremas ulatuses saavad karistusandmeid küsida isikud ja asutused, kellele see õigus on antud seadusega.

Kui väärteo eest määratud rahatrahvi tasumisest on möödas aasta, siis kantakse karistusandmed registrist üle arhiivi. Arhiveeritud karistusandmetele enam avalikku ligipääsu ei ole.

Täpsed nõuded karistusandmetele juurdepääsu kohta on karistusregistri seaduse 3. peatükis.

kui Te esitate rikkumisteate,

Rikkumisteate esitamisest


Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt peab andmetöötleja andma inspektsioonile teada turvanõuete rikkumisest. Rikkumisteate saab esitada e-kirja teel krüpteerituna või krüpteerimata. Isikuandmetest küsime rikkumisteate vormil kontaktisiku (andmekaitsespetsialisti) nime ja kontaktandmeid. Rikkumisteates esitatud isikuandmeid kasutame vaid antud juhtumi menetlemiseks. Kui rikkumisteate esitaja asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis või juhtumis on hõlmatud teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike andmed, siis võib olla vajalik edastada rikkumisteates olev teave teise riigi järelevalveasutusele. 

Rikkumisteadet ja selle läbivaatamise materjale võime kasutada ka asutuse-siseselt oma töö kvaliteedi hindamiseks. Statistikat ja kokkuvõtteid avaldame umbisikuliselt, ilma nimedeta.

Rikkumisteateid säilitame 5 aastat.

kui Te olete määratud andmekaitsespetsialistiks,

Määratud andmekaitsespetsialisti isikuandmetest


Määratud andmekaitsespetsialistist saab teatada Ettevõtjaportaalis. Andmekaitsespetsialisti kohta küsitakse ees- ja perenime, isikukoodi ning tööalaseid kontaktandmeid. Ettevõtjaportaalis avalikustame pelgalt kehtiva andmekaitsespetsialisti ees- ja perenime ning kontaktandmed. Kehtetuid kandeid säilitame arhiivis 5 aastat.

Eraelu mõiste alt ei jää täiesti välja tööalane tegevus. Seetõttu me ei avalda määratud andmekaitsespetsialistide andmeid avaandmetena taaskasutamiseks.

kui Te külastate meie veebilehte, osalete küsitlustes, veebivormi kaudu registreerite üritusele või helistate nõuandetelefonile,

Veebilehe külastamine, küsitlustel osalemine, veebivormi kaudu registreerimine ja nõuandetelefonile helistamine


Kui te külastate meie veebilehte, siis kogume teie kohta järgmiseid andmeid:

  • Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiaadress (IP-aadress), millest on võimalik tule-tada Teie kasutatava arvuti või arvutivõrgu internetiteenuse pakkuja nimi ja aadress;
  • Teie kasutatava arvuti veebilehitseja ja operatsioonisüsteemi tarkvaraversioon;
  • veebilehe külastamise aeg (kellaaeg, kuupäev, aasta).

Me ei seo IP-aadresse muu isikut tuvastava teabega. Kogume ja säilitame andmeid selle kohta, millist veebilehe osa külastate ja kui kaua seal peatute. Neid andmeid kasutame külastusstatistika koostamiseks, et selle põhjal veebilehte arendada ja muuta see külastajasõbralikumaks. Andmeid säilitame 1 aasta jooksul alates veebilehe külastamisest ning pärast tähtaja möödumist andmed kustutatakse. Andmetele võivad lisaks meie töötajatele juurdepääsu saada RIK–i töötajad, kellel on selleks meie info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooni ning hoolduse korraldamise ja teos-tamisega seotud tööülesannete täitmisest tulenev otsene vajadus. Muudele isikutele/asutustele võime Teie andmeid edastada üksnes juhul, kui neil on selleks otsene seadusest tulenev õigus (näiteks kohus või kohtueelne menetleja) ja põhjendatud vajadus.

Meie üritustele veebivormi kaudu registreerimisel kasutame Teie isikuandmeid vaid üritustele registreerimiseks ja vajadusel Teile info andmiseks või vastamiseks. Registreerimiseks vajalike andmete maht sõltub üritusest ja seda täpsustame registreerimisel iga kord eraldi, võime küsida nt nime, e-posti aadressi, aga ka vajadusel töökohta.

Meie nõuandetelefonile helistamine on anonüümne ning telefonikõnesid me ei salvesta. Nõuandetelefonile helistamistest avaldame kokkuvõtted isikustamata kujul. 

kui Te kasutate videovalvesildi genereerijat, 

Videovalvesildi genereerija


Kui te kasutate inspektsiooni veebilehel olevat videovalvesildi genereerijat, siis kogub küpsis andmeid vaid isikustamata kujul sessiooni funktsionaalseks toimimiseks ning neid ei säilitata peale sessiooni lõppu.

kui te külastate meie Facebooki, Linkedini või Youtube’i lehte,

Suhtlusvõrgustike kasutamine (Facebook, Linkedin, Youtube)


Meie Facebooki lehe kasutamiseks oleme teinud sellised seadistused:

  • leht on kõigile nähtav,
  • igaüks võib lehel postituse avaldada, 
  • meie töökeeleks on eesti keel, erinevates keeltes postitamise võimaluse oleme piiranud, küll aga lubame postituste automaatse tõlke teistes keeltes lugejatele,
  • rakendame postitaja sõnumi sisu automaatse filtreerimise seadistust, see tähendab, et Facebook tõkestab automaatselt üldiselt teada solvavaid väljendeid sisaldavate postituste avaldamise (seadistus Profanity Filter – keskmine), 
  • inimesed saavad meiega Facebooki vahendusel privaatselt ühendust võtta, 
  • kõigil on võimalik viidata Andmekaitse Inspektsiooni lehele ja selle avalikule sisule (#tagimine).

Facebooki kogutud kasutuse statistika andmed saame anonüümsel kujul. Facebook koostab selle statistika teie isikuandmeid kogudes. Detailsemalt saab sellest lugeda Facebooki andmepoliitikat ja küpsiseid puudutavatest eeskirjadest.

Meie Linkedini lehe kasutamisel on sellised seadistused:

  • leht Andmekaitse Inspektsioon on nähtav Linkedini konto omanikele,
  • lehega saab liituda, kui saadate meile kutse,
  • lehte saab hakata jälgima, kui teete vastava valiku,
  • igaüks võib lehel postituse all kommentaari avaldada, 
  • meie töökeeleks on inglise keel, aga postitusi saab kommenteerida ja meie poole saab pöörduda eesti keeles,
  • igaüks saab meiega privaatselt ühendust võtta, 
  • kui Te jagate postitusi, märgite need meeldivaks, siis saame tegevuste kohta teate,
  • kontot külastades kogub Teie kohta andmed meie jaoks kolmas osapool ning nende üle puudub meil kontroll puudub. 
  • Külastatavuse statistika saame isikustamata kujul.

Meie Youtube kanali kasutamisel on sellised seadistused:

  • konto AKI kanal on kõigile nähtav,
  • kontot saab tellida
  • igaüks võib kontol videode all kommentaari avaldada, 
  • igaüks saab videosid märkida meeldivaks ja neid edasi jagada
  • meie töökeeleks on eesti keel,
  • kontot külastades kogub Teie kohta andmed meie jaoks kolmas osapool ning nende üle puudub meil kontroll puudub.
  • statistika külastatavuse kohta saame isikustamata kujul.
     
kui Te kandideerite meile tööle.

Meile tööle kandideerimine


Järgnevalt kajastame inspektsiooni ametnike värbamise ja valiku korda osas, mis on kehtestamata avaliku teenistuse seaduse või selle alusel antud õigusaktidega.

Ametikohtade täitmiseks konkursse ja värbamist, sh kandidaatide hindamist, korraldab Andmekaitse Inspektsiooni volitusel justiitsministeeriumi personalitöö eest vastutav üksus. Avaliku konkursi korraldamisest teatatakse inspektsiooni veebilehel ja tööpakkumiste portaalides.

Jätame endale õiguse loobuda väljakuulutatud konkursist või muuta juba väljakuulutatud konkursi tingimusi. Sellisel juhul teavitame kandidaate inspektsioonile esitatud kontaktandmete kaudu ja avalikkust konkursiteate avaldamise kohas.

Värbamisprotsessis läbivad kandidaadid kolm vooru – dokumendivooru, kirjaliku proovitöö ja vestluse. Dokumendivooru edukalt läbinud kutsume kirjalikule proovitööle või anname selle kodus lahendamiseks. Proovitöö põhjal valime kandidaadid, keda kutsume vestlusvooru. Kandidaatide hindamisesse kaasame vajadusel lisaks inspektsiooni ametnikele asutusevälised asjatundjad.

Värbamisprotsessis võib kandidaadi kohta koguda täiendavat teavet avalikest allikatest. Kandidaadil on õigus saadud teabega tutvuda ja esitada omapoolsed selgitused-vastuväited.

Eeldame, et kandideerimisdokumentides esitatud soovitajatele on kandideerija andnud nõusoleku enda kohta käivatele küsimustele vastamiseks, samuti on soovitajad nõustunud sellega, et inspektsioon nende poole teabe saamiseks pöördub.

Ametikohale asumise ettepaneku teeme kandidaadile, kelle haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad enim teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele.

Kui teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavaid kandidaate on rohkem kui üks, võib nendest koostada paremusjärjestuse.

Paremuselt järgmise kandidaadi võib ametikohale nimetada avaliku teenistuse seaduse § 18 punkt 10 sätestatud juhtudel. Sellisel juhul uut konkurssi välja ei kuulutata.

Konkursil osalenutele teatame koheselt konkursi tulemustest kirjalikult või muul kokkulepitud viisil.

Säilitame konkursi jooksul saadud dokumente järgmistel eesmärkidel:

  • värbamisprotsessis tekkivate võimalike õigusvaidluste lahendamiseks - kuni nõude aegumiseni (1 aasta);
  • paremusjärjestuses järgmisele kandidaadile ametikohale asumise ettepaneku tegemiseks (150 päeva arvates konkursi võitnud isikule ametikohale asumise ettepaneku tegemisest);
  • kandideerinu nõusolekul tulevikus korraldataval konkursil osalemise ettepaneku tegemiseks.

Kandidaadi andmed on juurdepääsupiiranguga teave, millele kolmandad isikud saavad juurdepääsu ainult seaduses sätestatud juhtudel.