Tavalised isikuandmed
Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb tavaliste isikuandmete töötlemise õiguslike alustena:
- Nõusolek. Inimene on andnud vabatahtliku selgesõnalise nõusoleku toiminguteks enda isikuandmetega.
- Lepingu täitmine. Isikuandmete töötlemine on vajalik inimesega sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt inimese taotlusele.
- Seadusejärgse kohustuse täitmine.
Isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja juriidilise ehk seadusjärgse kohustuse täitmiseks. - Eluliste huvide kaitsmine.
Isikuandmete töötlemine on vajalik inimese enda või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks. - Avalikes huvides oleva ülesande täitmine.
Isikuandmete töötlemine avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks on reguleeritud siseriiklikus õiguses. - Õigustatud huvi. Isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral ning juhul, kui see kaalub üles inimese põhiõigused ja – vabadused. Hinnang, kas Teie õigustatud huvi töödelda kaalub üles teiste inimeste huvid, tuleb anda konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.
P.S Avaliku sektori asutus ei saa kohaldada õigustatud huvi oma ülesannete täitmisel.
Toetav materjal: Isikuandmete töötleja üldjuhend (1.23 MB, PDF)
Isikuandmete töötleja üldjuhendi lk 5-8 peatükk "Asjad, mida teadmata ei saa järgnevaist peatükkidest aru" selgitab tavaliste isikuandmete töötlemise aluseid koos näidetega.
Tavalise isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loeteluga saab tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 6.
Eriliigilised isikuandmed
Isikuandmete kaitse üldmäärus näeb eriliigiliste isikuandmete töötlemise õiguslike alustena:
- Nõusolek. Inimene on andnud vabatahtliku selgesõnalise nõusoleku toiminguteks enda isikuandmetega.
- Seadus või muu siseriiklik õigusakt.
Isikuandmeid töödeldakse seaduse või mõne muu siseriikliku õigusakti alusel. - Eluliste huvide kaitsmine.
Isikuandmete töötlemine on vajalik inimese enda või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks, kui inimene on füüsiliselt või õiguslikult võimetu ise nõusolekut andma. - Õigusnõude koostamine, esitamine või kaitsmine.
Isikuandmete töötlemine on vajalik õigusnõude koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks või juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. - Avalikes huvides töötlemine.
Isikuandmete töötlemine on võimalik siseriikliku õiguse alusel ja vajalik avalikes huvides ning see ei kahjusta ülemäära inimese õigusi. - Õiguspärase tegevuse raames. Teatud isikuandmeid, milleks on filosoofiliste, religioossete või ametiühinguliste sihtasutuste, ühenduste ja MTÜde liikmelisusega soetud andmed, töödeldakse õiguspärase tegevuse raames ja vajalikke kaitsemeetmeid rakendades. Töötlemine ei laiene avalikustamisele ilma isiku nõusolekuta.
Pange tähele!
Süüteoandmete töötlemine
Tundlikkuselt eriliigiliste andmetega samas kategoorias, kuid õigusliku regulatsioonina iseseisev on süüteoandmete töötlemine, milleks on süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste või süütegudega seotud andmed. Töötlemine võib toimuda vaid seaduse alusel või ametiasutuste järelvalve all, arvestades asjakohaseid kaitsemeetmeid inimese õiguste ja vabaduste kaitseks.
Siseriiklikult reguleerib süüteoandmete töötlemist isikuandmete kaitse seaduse peatükk 4, §-d 12- 50.
Eriliigiliste ja süüteoandmete töötlemise õiguslike aluste loeteluga saab tutvuda isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 9 ja 10.