Küsimus-vastus

Eestis on praktikas kujunenud tavapäraseks, et töötajad kasutavad tööandja domeeniga e-postiaadresse muuhulgas ka oma erakirjade saatmiseks ja saamiseks, kui tööandja ei ole kehtestanud muid reegleid töökorraldusele. Tööandjal on õigus kehtestada nõue, et tööandja domeeniga e-posti ei või töötajad kasutada isiklike e-kirjade saatmiseks.

Kui töötajal on lubatud kasutada töö e-posti ka erasuhtluseks, peab olema kehtestatud reegel, et erakirjad tuleb postkastist kustutada või tõsta spetsiaalselt loodud alamkausta, mis oleks selgelt eristatud nt pealkirjaga „Isiklik". Tööandja võib töötaja e-kirjadega tutvuda nõusoleku alusel või töölepingu täitmiseks, aga tööandja ei või riivata töökohustuste täitmise kontrollimise käigus töötaja põhiõigusi ülemääraselt. Lihtsaim viis on reguleerida töötaja e-posti kasutus töökorralduse reeglites või arvuti kasutamise eeskirjades. Täpsema informatsiooni saamiseks loe Andmekaitse Inspektsiooni koostatud juhist.

Isikukood kuulub tavaliste isikuandmete hulka. Isikukood avalikustatakse, kui on vaja konkreetset isikut tuvastada (ühenimeliste isikute puhul). Samuti võib isikukoodi asemel avalikustada vaid sünniaeg.

 

 

Kui on kavas pildistada eesmärgiga seda pilti teistega jagada, siis tuleb arvestada, et kõigil pildile jäävatel inimestel on õigus privaatsusele. See aga tähendab ühtlasi, et inimene peab saama võimaluse loobuda pildil olemisest. Teised inimesed kindlasti hindavad väga sinu viisakat teavitust, kui soovid nendest pilti teha ja seda ka hiljem sotsiaalmeedias jagada. Kui teavitad, annad ühtlasi ka võimaluse sellest koheselt keelduda.

Andmetöötluse reegleid arvestades, käitud alati korrektselt siis, kui avaldamiseks tehtud pildi jaoks küsid pildile jäävatelt inimestelt nõusolekut (suuliselt sobib hästi), sest teise inimese isikuandmeid tohib eraisikute vahelises suhtlemises jagada tema enda nõusolekul. Kui vahest ei ole võimalik pildile jäävatelt inimestelt nõusolekut küsida, siis kadreeri parem juba oma foto selliselt, et võõrad jääksid Sinu pildil tuvastamatuks või veel parem, hoopis pildilt välja.

Kui teed pildi vaid isiklikuks kasutamiseks, näiteks endale mälestuseks, siis pole teiste nõusolekut vaja. Isiklikuks kasutamiseks loetakse teinekord ka pildi jagamist sõprade ja pereliikmetega, aga kui pilt jõuab juba sotsiaalmeediasse, hakkab see elama oma elu, mida sina ei kontrolli. Sel juhul tekib sinu jaoks juba uus ja sinu vastu pöördumist võimaldav olukord, kuna oled avaldanud teise isikuandmed ilma tema nõusolekuta, mis tähendab - seadusevastaselt.

Inimesel on alati õigus esitada vastuväide väljaandele, kui ta leiab, et tema isikuandmete avaldamine kahjustab tema õigusi ja vabadusi. Väljaanne peab lõpetama isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et andmete avaldamine toimub mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles inimese huvid, õigused ja vabadused.

Esimene samm oma õiguste kaitsel on pöörduda väljaande poole ja esitada põhjendatud vastuväide ning milline on soovitud lahendus. (Õigus esitada vastuväiteid tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse lühendatud IKÜM artiklist 21). Vastuväitele tuleb väljaandel vastata ühe kuu jooksul. Kui väljaanne ei anna vastust ühe kuu jooksul või see ei ole rahuldav, on võimalus pöörduda kaebusega väljaande vastu Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kaebusele tuleb lisada kirjavahetus väljaandega ja kaebus peab olema allkirjastatud, et inspektsioon saaks veenduda kaebaja isikusamasuses.

Inspektsioon kontrollib, kas isikuandmete avalikustamiseks on olemas õiguslik alus, sh seda, kas konkreetsel juhul kaalub sõnavabadus üle eraelupuutumatuse või mitte. Selleks pöördume selgituste saamiseks ka väljaande poole. Kui andmete avalikustamiseks õiguslikku alust ei ole, kohustab inspektsioon isikuandmete avalikustamine lõpetada.
Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi. Kui andmete avalikustamise järel on tekkinud kahju, saab kahju hüvitamise hagiga pöörduda maakohtusse.

Loe vastuse õigusliku tausta
Isikuandmete kaitse üldmääruse preambula punkt 4 selgitab, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Üldmääruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, sh sõna- ja teabevabadusest.
Seetõttu on ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nähtud ette võimalus andmeid avaldada nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.
Avalikku huvi saab eeldada teemade osas, mis aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Pelgalt avalikkuse uudishimu rahuldamine kellegi eraelu detailide osas ei ole aga käsitletav avaliku huvina.
Riigikohus on selgitanud, et isiku kujutise kasutamine ilma tema nõusolekuta on siiski üldjuhul lubatav vaid selle isiku endaga seotud aktuaalse päevasündmuse kajastamiseks. Sellele lisandub eeldus, et isiku kujutise kasutamine on päevasündmuse kajastamiseks vajalik ning avalikkuse huvi kaalub üles isiku huvi [1].

​Rõhutama peab, et isikuandmetega on tegu, kui selliste andmete alusel on võimalik konkreetset isikut tuvastada. Kui avalikustatud on andmed (nt selja tagant tehtud pilt), mille alusel tunneb inimene ise või tema lähikondne ta ära, kuid ülejäänud inimesed selliste andmete alusel kedagi konkreetset ära ei tunneks, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning andmekaitse reeglid ei kohaldu.

[1] Riigikohtu otsus kohtuasjas nr 3-2-1-152-09.

Inimesel on alati õigus esitada vastuväide postitajale, kes on sotsiaalmeedias (nt Facebook, Instagram, Twitter, aga ka blogides) tema isikuandmed avaldanud, kui ta leiab, et tegevus kahjustab tema õigusi ja vabadusi. Postitaja peab lõpetama isikuandmete töötlemise, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et avaldab andmeid mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles inimese huvid, õigused ja vabadused.
Esimene samm oma õiguste kaitsmisel on pöörduda postitaja poole ja esitada põhjendatud vastuväide ning milline on soovitud lahendus.  (Õigus esitada vastuväiteid tuleb isikuandmete kaitse üldmääruse, lühendatult IKÜM artiklist 21). Vastuväitele peab avaldaja vastama ühe kuu jooksul. Kui postitaja ei anna vastust ühe kuu jooksul või see ei ole rahuldav, on võimalus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni poole. Kaebusele tuleb lisada kirjavahetus postitajaga ja kaebus peab olema allkirjastatud, et inspektsioon saaks veenduda kaebaja isikusamasuses.

Inspektsioon kontrollib, kas isikuandmete avalikustamiseks on olemas õiguslik alus, sh seda, kas konkreetsel juhul kaalub sõnavabadus üle eraelupuutumatuse või mitte. Selleks pöördume selgituste saamiseks ka postitaja poole. Kui andmete avalikustamiseks õiguslikku alust ei ole, kohustab inspektsioon isikuandmete avalikustamine lõpetada. Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi. Kui andmete avalikustamise järel on tekkinud kahju, saab kahju hüvitamise hagiga pöörduda maakohtusse.

Loe vastuse õigusliku tausta
IKÜM preambula punkt 4 selgitab, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Üldmääruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, sh sõna- ja teabevabadusest.
Seetõttu on ka isikuandmete kaitse seaduse §-s 4 nähtud ette võimalus andmeid avaldada nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt on „ajakirjanduslik tegevus“ selline tegevus, mille eesmärk on teabe, arvamuste või mõtete üldsusele avalikustamine, olenemata edastamise vahendist.[1] Seega saab ka sotsiaalmeedias andmete avaldamine toimuda ajakirjanduslikul eesmärgil.
Avalikku huvi saab eeldada teemade osas, mis aitavad kaasa debatile demokraatlikus ühiskonnas. Pelgalt avalikkuse uudishimu rahuldamine kellegi eraelu detailide osas ei ole aga käsitletav avaliku huvina ja sellisel juhul ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamine lubatud ei ole.
IKÜM artikkel 6 näeb isikuandmete töötlemise õigusliku alusena ette ka õigustatud huvi, mille kohaselt on isikuandmete töötlemine lubatud, kui see on vajalik andmete töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused. Sisuliselt tähendab see seda, et kui kellelgi on kaalukas eesmärk, mille saavutamiseks on vaja töödelda isikuandmeid ning läbi on viidud analüüs, millest nähtub, et eesmärk kaalub üles inimese õiguse eraelupuutumatusele, siis on isikuandmete töötlemine lubatud. Täpsemalt saab lugeda õigustatud huvi juhisest (PDF).
Rõhutama peab, et isikuandmetega on tegu, kui selliste andmete alusel on võimalik konkreetset isikut tuvastada. Kui avalikustatud on andmed (nt selja tagant tehtud pilt), mille alusel tunneb inimene ise või tema lähikondne ta ära, kuid ülejäänud inimesed selliste andmete alusel kedagi konkreetset ära ei tunneks, siis ei ole tegemist isikuandmetega ning andmekaitse reeglid ei kohaldu.

[1] Euroopa Kohtu 16.12.2008 otsus C-73/07 Satakunnan Markkinapörssi ja Satamedia, p 61. 

Olukorras, kus avaldaja keeldub postituse eemaldamisest, saab abi ka Facebookilt. Eraisikute õiguste kaitseks on püüdnud Facebook leida erinevaid lahendusi. 

Näiteks kõige lihtsam viis teatada Teie õigusi rikkuvast fotost või videost on klõpsata fotol või videol selle laiendamiseks. Seejärel vajutage nuppu  „…“. Fotode jaoks klõpsake käsul „Teata sobimatust fotost“ või videote jaoks „Teata sobimatust videost“. Valige suvand, mis probleemi kõige paremini kirjeldab, ja järgige ekraanil kuvatavaid juhiseid. Näiteks, kui Te soovite ilma nõusolekuta avaldatud Teid äratuntavalt kajastava pildi kustutamist, valige „Teata sobimatust fotost“, misjärel valige pakutud valikust „Muu“. > „Teata sellest kui ebaseaduslikust“ > „Taotle GDPR-i alusel isikuandmete kustutamist“. Avatakse privaatsusega seotud probleemidest teatamise vorm, kust tuleb valida „Soovin taotleda minuga seotud sisu Facebookist kustutamist“ > „Ei, tegu minuga seotud teabega ja keegi teine postitas selle Facebooki“ ja vajutada „Saada“. 

Ilma nõusolekuta avaldatud isiklike andmeid sisalduva sisu (pildi või video) kohta saab teha teate ka SIIN. Viidatud lingile vajutades avatakse vorm „Privaatsuse rikkumisest teatamine“, kust tuleb valida sisu, mille kohta soovite kaebuse esitada. Kaevatavale sisule viitamiseks sisestage link sisule, mille saamiseks otsige üles sisu (nt foto, video, kommentaar), klõpsake selle postitamise kuupäeval/kellaajal (nt 27 minutit, 30. mai kell 19:30) ning kopeerige URL oma brauseri aadressiribalt:

Mobiilseadmest leiate URLi navigeerides sisuni, millest soovite teatada, puudutades nuppu „Jaga“ ja seejärel valides käsu „Kopeeri link“. Kui nuppu “Jaga“ ei kuvata, selle saab leida, avades sisu täisekraanvaates. Seejärel täpsustage, kelle privaatsust rikutakse (valikus on „Minu privaatsus“, „Minu lapse privaatsus“ ja „Teise täiskaasvanu privaatsus“), sisestage link sisule, täitke lahtrid oma andmetega, märkige ruutu kinnitusega, et lisatud teave on täpne ning vajutage nupule „Saada“.

Juhul, kui teatasite sisust, mis rikub Teie (või teie lapse) privaatsust ja saite vastuse, et Facebook ei eemalda seda, siis teiseks võimaluseks on täita see VORM. Viidatud vormis tuleb märkida oma elukohariigi (nt Eesti), täpsustada, kas esitate teavituse enda, lapse (tuleb esitada lapse eestkoste tõend, nt sünnitunnistus) või volitaja (nt oma lepingulise kliendi, tuleb lisada volituse) nimel, sisestada oma (ja vajadusel lapse või volitaja) täisnimi ja e-posti aadressi, link sisule, täpsustada isikuandmete liiki, millega on teade seotud (nt isiklik kontaktteave, pilt jms) ning selgitada lühidalt oma sõnadega, miks Teie arvate, et teatud sisu tuleks eemaldada (näide: „See postitus tuleks eemaldada, kuna x, y ja z“).

 

Olukorras, kus otsingumootor toob välja võrgulehel avaldatud inimese andmed, mida ei soovita seal näha, tuleb esmalt pöörduda andmete avaldaja poole ehk võtta ühendust võrgulehe pidajaga. Näiteks vana töökoha võrgulehelt soovivad paljud oma andmeid kustutada ja seda soovi saab täita vana tööandja.

Kui andmete avaldajal pole olnud õiguslikku alust andmete avaldamiseks, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Pärast muutuse tegemist võrgulehel, uuendab end teatud ajatsükli jooksul ka otsingumootor. Alati võib ka otse otsingumootori poole pöörduda, kasutades selleks ette antud vormi. Kui inimene pöördub otse, peab ta arvestama, et otsingumootor ootab põhjendamist ja tõendamist, miks peaks andmed kustutama.
Isikuandmete kaitse üldmäärus annab võimaluse nõuda ka andmete töötlemise piiramist. See tähendab, et inimene saab nõuda oma andmete mittekuvamist ja seda kas võrgulehel või otsingumootoris. Igal juhul tuleb olla valmis põhjendamiseks ja kui vaja siis ka tõendamiseks.

Millest alustada?
1. Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui võrgulehe omanik pole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid, nt https://www.whois.com/whois, https://uk.godaddy.com/whois ning .ee domeenide puhul www.eis.ee ja .eu domeenide puhul www.eurid.eu.
2. Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.
3. Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud. Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt. Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud. Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida. Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.
4. Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole. Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama. Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga kui soovid olla kindel, et andmed otsingumootorist kindlalt maha saaks, võid pöörduda taotlusega ka ise. Euroopa Kohtu otsuse (24. septembril 2019/ kohtuasi C-507/17) järgi peab otsingumootor andmed kustutama piirkonnas, kust kustutamise nõue tuli.

Siit leiab Google otsingumootori taotlusvormi
Google vorm

Kui andmete avalikustamise tagajärjel on tekkinud kahju, nt mainekahju, saab kahju hüvitamise nõudega pöörduda maakohtusse. Andmekaitse Inspektsioonil ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi.
Hagiavalduse vormi leiab kohtute kodulehelt. Samuti saab teatud juhtudel kasutada kohtusse pöördumisel vajadusel riigi õigusabi.
Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 kohaselt on igal isikul, kes on kandnud määruse rikkumise tulemusel materiaalset või mittemateriaalset kahju, õigus saada vastutavalt töötlejalt või volitatud töötlejalt hüvitist tekitatud kahju eest.
Võlaõigusseaduse § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist. AKI-l ei ole pädevust välja mõista kahjuhüvitisi.

 

 

 

Mõjuhinnang tuleb teha kõigil vastutavatel ja volitatud töötlejatel, kelle andmebaasis on enama kui 5000 inimese eriliiki isikuandmed. Mõjude hindamine tuleb läbi viia enne, kui hakatakse kasutama mõnda (uut) tehnoloogiat või rakendust, millega varem kokkupuudet ei ole olnud.

Täpsemalt saab lugeda isikuandmete töötleja üldjuhendist.

 

Õpetajal on põhjendatud vajadus õpilasi kaamera vahendusel jälgida, et saaks kontrollida õpilase kohalolekut ning sarnaselt kontaktõppe tunnile jälgida kogu tunni vältel õpilaste käitumist ning tunnis osalemist. Küll aga juhul, kui on mõjuv põhjus, miks ei saa pilti jagada (nt andmemahu või internetiühenduse probleemid), siis ei saa see olla põhjuseks lapse puudujaks märkimisel, vaid tuleb leida muu võimalus õpilase kontrollimiseks (nt aktiivne vestlus õpilasega).

Vaata veel vastuseid küsimustele hariduse valdkonnast https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-pole-raketiteadus

Vastuseid enamlevinud küsimustele andmete töötlemisel https://www.aki.ee/et/uudised/andmekaitse-pole-raketiteadus

 

Peale töösuhte lõppemist ei ole tööandjal oma endise töötaja nimelise e-posti aadressi kirjadega tutvumiseks ühtegi põhjendust, mida toetab õigusakt. Seega, tuleb muude kokkulepete puudumisel nimeline e-posti aadress koheselt peale lepingu lõppemist sulgeda ja kustutada.

Kui tööandja on kehtestanud töösuhte ajal e-posti kasutamise põhjendatud reeglid, saab ta reeglites tagada endale õiguse säilitada endise töötaja e-posti kirju mõistliku aja jooksul. Endise töötaja e- kirjad võib paigutada näiteks arvutikettale, kustutades seejärel serverist e-posti aadressi koos selle sisuga. Kui aga peaks olema põhjendatult vaja säilitada mingiks ajaks töötaja e- post, võib serveris töötaja nimelise e-posti asendada muu kombinatsiooniga, mille alusel ei saa inimest enam tuvastada, nt ’tootajaametipost@ettevõte.ee’.
Iga töötaja saab ka ise oma privaatsust endise tööandja juures kaitsta, kui järgib lihtsat nõuannet: töösuhte ajal on mõistlik isiklikud e-kirjad koguda eraldi kausta, mida on lihtne töölt lahkudes kustutada. Kui seda aga tehtud ei ole, tuleks e-postkast enne töölt lahkumist üle vaadata ja isiklikud kirjad kustutada.
Kokkuvõttes on kõige otstarbekam on töötaja e-posti säilitamine ja kasutamine panna paika töökorraldusreeglites.

Jah, töötaja teadmata on tema tööalaselt kasutatavas arvutis või e-postkastis ükskõik missuguste isikuandmete töötlemistoimingute tegemine keelatud. Enne igasugust tegevust tuleb töötajat teavitada ja seda ka juhtudel, kui vaja faile kopeerida või kontrollida töötaja töökohustuste täitmist.

Teavitamine tähendab nii konkreetsest tegevusest eelnevat teavitamist kui ka töötaja üldist teavitamist. Näiteks saab töötajat üldiselt teavitada arvuti/e-posti kasutamise reeglite, tingimuste või juhiste tegemise läbi, kus tuleks reguleerida, kas ja missugustel tingimustel saab töötaja oma isiklikku informatsiooni arvutis või e-postkastis hoida. Levinud variandiks on, et kui töötaja soovib tööarvutis isiklikke faile hoida, peab ta arvutis või e-postkastis looma isikliku kausta, kuhu ta oma eraelulise sisuga info koondab.

Tööandja peab reeglite loomisel arvestama, et need ei tohi minna vastuollu põhiseaduse või teiste seadustega. Töötajale ei saa seada ebamõistlikke piiranguid ega luua endale seaduses sätestatust lubatust suuremaid õigusi.

Joobeseisund on terviseseisund ja kuulub delikaatsete isikuandmete hulka ja selle kontrollimine töölepingu täitmiseks on keelatud. Ka politsei kutsumisest ei pruugi abi olla kui isik ei ohusta ennast ega teisi. Ilmsete joobeilmingute korral on tööandjal seadusest tulenev kohustus töötaja töölt eemaldada ning seega ka õigus selleks vajalikus ulatuses isikuandmeid töödelda. Samas joobeseisundi kontrolli täpsema korra selliste olukordade tarvis peaks tööandja reguleerima töökorralduse reeglites. Ilma et esineks joobeilmingud, võib joobeseisundit kontrollida juhul, kui mõni eriseadus nii ette näeb või kui töötaja annab selleks kirjaliku nõusoleku.

Puhkuse põhjuse avaldamine kodulehel on selgelt ülemäärane ning on lubatav vaid töötaja nõusolekul.

See võib olla teatud ametite või ettevõtte üldise kuvandi puhul põhjendatud (nt maaklerid, hotellitöötajad). See peab olema töötaja töökohast lähtuvalt põhjendatud vajadus ning seega toimub andmete töötlemine lepingu alusel ja selle täitmiseks. Poolte kokkuleppel soovitame kasutada vaid töötaja eesnime.

Töösuhetes aitab tööandjat alati olulise andmekaitsepõhimõtte järgimine: tööandja küsib tööle kandideerijalt isikuandmeid nii vähe kui võimalik ja vajalik ning selleks, et veenduda tema sobivuses ametikohale.

Tihtipeale märgivad kandideerijad ise CV-sse soovitajad. Eelduslikult on kandideerija neilt ka nõusoleku saanud, et nende poole võidakse küsimustega tema kohta pöörduda ning mõistagi on siis sellise taustainfo küsimisega nõus ka kandideerija ise. Seega kandideerija poolt nimetatud soovitajate poole võib julgelt pöörduda.

Kui tööandja soovib teha omaalgatuslikku taustakontrolli, siis siin kehtib oma kuldne reegel: ole tegevuses läbipaistev! Igaks andmetöötluseks peab olema õiguslik alus - kas siis kandidaadi nõusolek, seaduse säte või erasektori puhul analüüsi nõudev õigustatud huvi. Nii ongi võimalik ka vestlusel või muus etapis kandideerimisprotsessis kandidaadilt selleks nõusolek küsida või kui tulevane töökoht nõuab seadusest tulenevalt eelnevat taustakontrolli, siis selline info võiks olla kandideerijale võimalikult varajases staadiumis teada. Õigustatud huvi korral tuleb kaaluda, kas tööandja vajadus ja huvi taustakontrolli teha kaalub ikka ülesse kandidaadi privaatsusesse tungimise. Kindlasti tuleb seda teha avatult ja läbipaistvalt.

Selliseid olukordi, kus tööle värbamine eeldab puhast tausta ja taustauuringut tuleb ilmtingimata teha, on nii avalikus kui erasektoris. Näiteks ei saa avalikus sektoris lasteaiaõpetajaks võtta tööle inimest, kes on tekitanud alaealisele kehalisi vigastusi. Vastutusrikkad ametikohad panganduses, infotehnoloogias jt nõuavad samuti taustauuringut kas seaduse sätte või õigustatud huvi alusel.

Kuid oluline on meeles pidada, et isikuandmete kaitse üldmäärus, eestikeelse lühendiga IKÜM, annab inimesele õiguse oma andmete kasutuse üle omada ülevaadet. Tööle kandideerimisel on igal inimesel õigus küsida, mida tema kohta on kogutud, sh tehtud taustapäringute kohta.

Kogu andmetöötlus peab olema kandideerija jaoks läbipaistev ning kui andmeid ei ole enam vaja, peab need kustutama.

Töökohustuste täitmist võib tööandja kontrollida, kuid seejuures ei tohi riivata ülemäära töötaja põhiõigusi. Selline isikuandmete töötlemine saab toimuda tööandja õigustatud huvi alusel.

Tööandjal tuleb seega alustada põhjalikust huvide hindamise ja kaalumise analüüsist, kust peab selguma, mismoodi tööandja huvid kaaluvad üles töötaja õiguse privaatsusele ning kui see leiab tõestust, siis kuidas tööandja saab kontrollida töötajat nii, et see riivaks võimalikult vähe töötaja privaatsust.

Näiteks ei ole tööandjal lubatud paigaldada töötaja arvutisse internetikasutust jälgivat programmi, ilma et selle vajadust poleks analüüsitud ja töötaja sellest teadlik. Tööandjal tuleb selleks koostada õigustatud huvi analüüs. Eluliste olukordade pealt veel näiteid tuues, siis õigustatud huvi analüüsi on vajalik ka olukorras, kui töökohustuste täitmist soovitakse jälgida töötaja arvutisse paigaldatud tarkvaraga, mis teatud aja möödudes teeb töötaja arvutiekraanil olevast kujutisest pildifaile ning edastab selle tööandjale.

Nõuded on samad ka olukorras, kus tööandja soovib paigaldada töötaja isiklikku telefoni programmi, mis tema liikumist jälgib. Ilma õigustatud huvi analüüsita ei ole seaduslik kontrollida ka töötaja liikumist töösõidukisse paigaldatud GPS seadmega, kui töötaja on tuvastatav. Samuti töötaja töökohustuste täitmise kontrollimist valvekaamerapilti jälgides.

Kõik kirjeldatud olukorrad nõuavad põhjalikku huvide hindamise ja kaalumise analüüsi. Lisaks tuleb tööandjal paika panna reeglid, olgu need siis e-posti, interneti, programmide või sõiduki kasutamise kohta.

Valvekaamera kasutamiseks on vaja kaamerate kasutamise tingimusi ja eesmärke ning tutvustavad andmekaitsetingimusi.

Kokkuvõttes, tööandja tohib töötajat küll kontrollida, kuid tegevus eeldab põhjalikku huvisid kaaluvat analüüsi, reeglite olemasolu ning isikuandmete töötlemine peab olema läbipaistev.

Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ekslikult arvatakse, et töötaja kontrollimine on tihedalt seotud töölepingust tulenevate kohustustega ning õigusliku alusena saab kasutada „lepingu täitmist“. Nii see tegelikult ei ole, sest kuigi töötaja kontrollimine on tihedalt seotud töölepingust tulenevate kohustustega, ei ole see samal ajal kindlasti vajalik töölepingu täitmiseks.

Olenemata sellest, kas e-posti aadress on Internetis avalikult kättesaadav või mitte, võib füüsilise isiku e-posti aadressi kasutada otseturustuseks vaid tema eelnevalt nõusolekul. Nõusolekuna ei saa võtta seda, kui inimene on suvalisel võrgulehel oma e-posti aadressi avalikuks teinud.

Osadel ostutšekkidel on kajastatud müüja ees-ja perenimi ja kliendi tuvastamisel ka kliendi nimi ja kodune aadress. Juhime tähelepanu, et andmete töötlemisel peab alati lähtuma eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest.

Juhul, kui eraisik soovib ostutšekki, siis saab seal tema andmeid kajastada, aga tavalisel ostutšekil soovitame märkida näiteks kliendi number ja müüja osas kassapidaja number. Inspektsioonile ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil oleks vajalik lisada ostutšekile müüja ja/või kliendi ees – ja perenimi ja miks ei piisaks kliendinumbrist ja kassapidaja numbrist. Arvestama peab sellega, et andmetöötlejal on alati kohustus tõendada, miks isikuandmete töötlemine on vajalik ja milline on töötlemise õiguslik alus.

 

Ei, kui selleks puudub isiku nõusolek.

Jah, kui arve edastatakse kas e-mailile või korteri omaniku postkasti. Trepikoja teadetetahvlil võlgnevusi näidata ei või.

 

Spordiürituse korraldaja peab registreerumisel osalejat teavitama, kuidas ja millised isikuandmed võistluste tulemustest avalikustatakse, kus avalikustatakse ja kui kauaks jäävad  andmed avalikuks. Muude isikuandmete osas, mis ei ole võistluse läbiviimiseks hädavajalikud, tuleb osalejale anda võimalus ja vastav juhis avalikustamisest keelduda.

Nagu igal asjal on oma hea ja halb külg, on seda ka infomaailma põhitegijal- otsingumootoril, mis leiab üles kõik avalikud võrgulehed ja kajastab nende sisu. Kuna osa infost on inimeste isikuandmed, võivad mõned inimesed ainuüksi juba oma nime ja sünniaega otsingumootorist nähes tunda privaatsuse riivet ning leidub neidki, kes tahaksid teha kõik selleks, et maha saada mistahes isikuandmed. Tsitaat elust enesest: „Pole ju teiste asi, et minu koer toob koju medaleid ja jooksen oma vanusegrupis kõige kiiremini.“

Olukorras, kus otsingumootor toob välja võrgulehel avaldatud inimese andmed, mida ei soovita seal näha, tuleb esmalt pöörduda andmete avaldaja poole ehk võtta ühendust võrgulehe pidajaga. Näiteks vana töökoha võrgulehelt soovivad paljud oma andmeid kustutada ja seda soovi saab täita vana tööandja.

Vahest võib olla inimestel igati õigustatud kahtlus, kas andmed üldse pidid olema avaldatud. Sel juhul on mõistlik taaskord teha pöördumine võrgulehe pidaja poole ja otse küsida, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel isikuandmed on avaldatud.

Kui tegemist on seaduse või ajakirjanduse sätte (avalik huvi) alusel avaldatud andmetega, ei saa alati andmete kustutamise nõude täitmisele loota. Ajakirjanduslik säte tähendab oma sisult, et kui kaalukausi vaeb üles avalik huvi, ei pruugita inimese privaatsuse sooviga arvestada.  Kuid alati peab ajakirjanduse sätte kasutamisel olema arvestatud ajakirjanduseetika koodeksiga.

Kui õiguslikku alust ja eesmärki ei ole, on inimesel õigus nõuda avaldajalt oma isikuandmete kustutamist. Pärast muutuse tegemist võrgulehel, uuendab end teatud ajatsükli jooksul ka otsingumootor. Alati võib ka otse otsingumootori poole pöörduda, kasutades selleks ette antud vormi. Kui inimene pöördub otse, peab ta arvestama, et otsingumootor ootab põhjendamist ja tõendamist, miks peaks andmed kustutama.

Isikuandmete kaitse üldmäärus annab võimaluse nõuda ka andmete töötlemise piiramist. See tähendab, et inimene saab nõuda oma andmete mittekuvamist ja seda kas võrgulehel või otsingumootoris. Igal juhul tuleb olla valmis põhjendamiseks ja kui vaja siis ka tõendamiseks.

Millest alustada?

 

1. Tee kindlaks, kes on andmete avaldaja või milliselt veebilt andmed on pärit. Kui võrgulehe omanik pole teada, siis võrgulehe registreerijat on enamasti võimalik tuvastada kasutades erinevaid whois-otsinguid, nt https://www.whois.com/whois, https://uk.godaddy.com/whois ning .ee domeenide puhul www.eis.ee ja .eu domeenide puhul www.eurid.eu.
2. Uuri välja põhjus, miks andmed on avaldatud. Igal avaldamisel peab olema eesmärk. Näiteks, kui on avaldatud foto tagaotsitavana politsei veebis või ajakirjanduses, on avaldamisel eesmärk inimene üles leida. Kui inimene on üles leitud, kaob ära avaldamise eesmärk.
3. Nüüd kui tead avaldajat ja põhjust, miks on andmed avaldatud, hinda olukorda edasise sammu astumiseks. Õigus andmed kustutada on reeglina Sinu poolel, kui andmete avaldamisel pole olnud seaduse sätet või eesmärki või on see juba täidetud. Võid olla kindel, et isikuandmete kaitse põhimõtted annavad inimesele õiguse olla unustatud nende andmete osas, mida enam ei ole vaja või mis on avaldatud seadusevastaselt. Lisaks on sul õigus andmete töötlemist piirata, näiteks ei pea olema avalikkusele teada, millises lasteaias või koolis oled käinud. Andmete töötlemise piiramine on ka oma nime initsiaalide vastu asendamine, mis teinekord on hea lahendus, kui ilmtingimata on vaja mõnda dokumenti avaldatuna hoida. Töötlemise piiramine on hea võimalus leida kompromisslahendus andmetöötleja ja inimese vahel, s.t andmeid saab edasi kasutada, aga need ei ole leitavad otsingumootorist.
4. Kui leiad, et sul on õigus saada unustatuks ehk andmed kustutada või nende töötlemist piirata, pöördu avaldaja poole. Selleks tuleb võtta ühendust veebikülje omanikuga, teisisõnu andmete algallikaga ning talle põhjendada, miks nii arvad. Kui näed, et avaldamine on olnud ebaseaduslik, ole valmis seda ka tõendama. Otsingumootor uuendab end peale muutusi reeglina ise, aga kui soovid olla kindel, et andmed otsingumootorist kindlalt maha saaks, võid pöörduda taotlusega ka ise. Euroopa Kohtu otsuse (24. septembril 2019/ kohtuasi C‑507/17) järgi peab otsingumootor andmed kustutama piirkonnas, kust kustutamise nõue tuli. 

Siit leiab kolme otsingumootori taotlusvormid

Google vorm

Bingi vorm

Yahoo vorm.

Hispaania vs Google Inc kohtuasjast C-131/12 tulenevalt on isikul õigus pöörduda ise oma andmete eemaldamiseks otse Google´i poole

Ei või kõike valimatult avaldada. Ilma inimese enda nõusolekuta lubab seadus eraelu riivavaid isikuandmeid avalikustada, kui on ülekaaluka avaliku huvi olemasolu ning see avaldamine ei tohi ülemääraselt kahjustada kajastatava inimese õigusi. 

Tohib, aga võlaandmete avaldamisel kehtib põline reegel: kui andmed on kontrollitud ja õiged, tohib neid ilma isiku nõusolekuta avaldada ainult seadusega kooskõlas. Võlaandmete avaldamise eesmärk ei tohi olla kättemaks või häbistamine.

Seega on olukord, mil iga inimene avaldab internetis oma suva järgi võlaandmeid, üheselt keelatud. Võlaandmete edastamine on lubatud ennekõike inimese krediidivõimekuse hindamiseks ja seda arvestusega, et andmete saajal on seaduslik alus või õigustatud huvi sellist infot saada.

Kui Teie kasutuses on õigusrikkuja foto või video, kus inimene on äratuntav ja mida justkui sisemise õiglustunde järgi tahaks avaldada, siis õige on hoog maha võtta ja mõelda, mida selline tegevus endaga kaasa toob. Reaalsuses vahet ei ole, kas omate enda tehtud pilti või videot kellegi rikkumise kohta või olete selle saanud sõbralt.

Häbipost pole lubatud

Videod ja fotod „huligaanidest“ võib rahuliku südamega avaldamata jätta. Igasuguste huligaansuste avaldamisel võite panna teise inimese asjatult häbiposti ja olukord võib pöörduda Teie enda vastu. Nimelt on võlaõigusseaduse (§ 1046) kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Samuti nõuab isikuandmete kaitse üldmäärus, et isikuandmete avaldamiseks peab olema õiguslik alus.

Seega, Eesti seadusandlus ei luba panna inimesi häbiposti ega teha seeläbi „omakohust“. Karistuste määramine on õiguskaitseasutuste pädevuses. Seepärast ei ole lubatud ilma ametliku otsuseta kedagi sotsiaalmeedias seaduserikkujana esitleda.

Mida peaksin ma sel juhul tegema?
Kui olete avastanud sündmuse, kus on õigusrikkumine ja olete seda jäädvustanud foto või videona, siis tuleks ennekõike see jäädvustus edastada sellele asutusele, kes uurib või menetleb sedasorti õigusrikkumisi. Näiteks kui salvestisele jääb sõiduk, mis põhjustas liikluses ohtliku olukorra, siis anda sellest teada politseile, edastades salvestise. Kui näiteks keegi on enda olmeprügi ehk jäätmed viinud nö metsa alla, siis on võimalik sellest teavitada Keskkonnainspektsiooni, politseid või kohalikku omavalitsust.

Kas ma üldse võin avalikkusele teada anda avastatud rikkumisest?

Nagu eelnevalt mainitud, peab isikuandmete avalikustamiseks olema õiguslik alus. On arusaadav, et avalikkusele soovitakse mingist probleemist märku anda. Siiski peate olema veendunud, et kellegi kohta mingi info avalikustamisega Te seadust ei riku. Näiteks ei ole iga küla tänaval ringi sõitev võõras auto potentsiaalne varaste seltskond – seetõttu ei ole alati ka õigustatud, kui selle sõiduki juhist tehakse foto, mis avaldatakse sotsiaalmeedias koos väitega, et tegemist on vargaga. Tegemist võib olla olukorraga, kus inimene on eksinud ja/või otsib mingit konkreetset aadressi, et näiteks sõbrale külla minna.

Kui näiteks avastatakse metsa alt ehitusjäätmeid, siis on võimalik sellest pilt teha ning sellest avalikkust oma sotsiaalmeedia konto kaudu teavitada. Lisaks tuleks teavitada ka ühte eelnevalt märgitud asutustest- keskkonnainspektsiooni, politseid või omavalitsust.

Kui leiate näiteks metsa alt mingid dokumendid, kus on ka inimeste andmed (nt kliendikaardi taotlused, tervisekaardid vms) siis tuleks sellest teavitada Andmekaitse Inspektsiooni. Sellises olukorras ei tohi neid fotosid või videoid nendest dokumentidest koos nendes olevate andmetega avalikustada enda sotsiaalmeedia kontol, kuna see võib tuua pöördumatut kahju neile, kelle andmed nendes dokumentides on. Kui foto jõuab juba sotsiaalmeediasse, hakkab see elama oma elu, mida Teie ise ei kontrolli.

Kui ma soovin avalikkusele teada anda mingist probleemist koos isikuandmetega – miks ajakirjandus seda tohib teha, kuid mina mitte?
Ajakirjanduse puhul on olemas erisäte, mis neil lubab isikuandmeid avalikustada. Isikuandmete kaitse seaduse (§ 4) järgi on isikuandmeid lubatud inimese nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada inimese õigusi. Kõik need tingimused peavad olema täidetud.

Jätke meelde oluline põhimõte: kui avaldate kellegi teise isikuandmed foto või videona negatiivses võtmes ja põhjustate sellega teisele mainekahju, olete vastutav Teie ise. Andmete avaldamise tagajärgede eest on vastutus alati avaldajal. See kehtib ka teiste inimeste jagatud info avaldamisel. Seega, kui avaldate, võtate vastutuse.

 

Kokkuvõttes: fotode või videode avaldamine on lubatud järgmiste õiguslike aluste olemasolul:

-Kui on olemas inimese vabatahtlik nõusolek. Peate seda alati saama tõendada.

-Kui see tuleb seadusest. Näiteks politsei saab avaldada menetlusinfot (sh ka isikuandmeid) ainult menetlusseaduste alusel.

-Kui on täidetud kõik ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete avalikustamise nõuded.

Karistusregistrist karistusandmete kustutamise aeg sõltub sellest, millise süüteo eest määratud karistusega on tegemist. Väärteo eest määratud karistused kustuvad 1 aasta möödumisel (v.a. maksuväärteod, kus see tähtaeg on 3 aastat), kuriteo eest mõistetud karistuste kustutamise tähtajad sõltuvad mõistetud karistusest. Üldkasuliku töö puhul kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse selle arhiivi, kui üldkasuliku töö tegemisest on möödunud 3 aastat. Seega tuleb kõigepealt oodata, millal üldkasulik töö saab tehtud ja seejärel veel 3 aastat, et karistus ei oleks enam registris.

Andmekaitsereeglid on kehtestatud inimeste (nii töötajad kui kliendid, partnerid jt isikud) privaatsuse kaitseks. Videovalves tähendab andmekaitsereeglite täitmine vastutustundlikku isikuandmetega ümberkäimist ja inimese privaatsuse kaitsmist. Lisaks tähendab see teavitamise kohustust kes mida ja milleks teeb.
Kolm peamist reeglit, millega tuleb videovalve korraldajal arvestada:
Reegel number 3. Inimene peab olema videovalvest teavitatud. Enne videoalasse jõudmist tuleb inimesele avaldada, kes on videovalve korraldaja ja milline on tema kontakt. Samuti tuleb teavitada, missugusel eesmärgil ja õiguslikul alusel ta videovalvet korraldab ning kust leiab täpsema info isikuandmete töötlemise kohta.
Reegel number 2. Inimeste salvestamine tähendab isikuandmete töötlemist. Kui salvestisi hoida hilisemaks vaatamiseks, on see juba isikuandmete töötlemistoiming. Videovalve korraldajast saab isikuandmete töötleja. See aga tähendab talle kohustust kaitsta inimese privaatsust ja olla valmis võimaldamaks inimestel tutvuda enda isikuandmetega.
Reegel number 1. Salvestisi ei tohi kasutada algsest erineval eesmärgil. See tähendab, et kui vara kaitseks tööle pandud turvakaamera on õigusrikkuja teolt tabanud, ei tohi selline salvestis jõuda sotsiaalmeediasse tuhandete silmade alla. Eesmärgiks on olnud ju vara kaitse, mitte õigusrikkumisest informeerimine. Kuna politsei ülesanne on rikkujat karistada, peab salvestis jõudma politseisse, kes kasutab salvestist menetlustoimingutes.
Ehk siis privaatsuse kaitse videovalves tähendab, et on vaja tagada inimesele teavitamine videovalvest, juurdepääs ainult oma isikuandmetele ja isikuandmete kasutamist ainult ühel ja inimesele eelnevalt teadaoleval eesmärgil.
-Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel on videovalve sildi loomisel abiks videovalve sildi genereerija, mida saab kasutada andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks.

 

 

Ühistu koosolekut mõistetakse kui piiratud osalejate ringiga arutlusvormi. Üldiseks põhimõtteks on, et kui salvestada ainult isiklikuks otstarbeks, on salvestamine lubatud.

Heaks tavaks ja erinevate probleemide ennetamiseks on mõistlik oma salvestav seade panna koosoleku ruumis nähtavasse kohta, et ka teised teavad salvestamise faktist.

Kui aga kehtib kokkulepe, et salvestada ei tohi, kehtib see ka Sinu mistahes seadmetele.

Ilma teavitamata salvestamisel tuleb arvestada, et koosoleku sisu reprodutseerimist iseenda tarbeks ei saa kindlasti ükski seadus küll keelata, kuid salvestise jõudmisel kolmandate isikuteni võib kaasa tulla probleeme, sest enam ei ole tegemist isiklikuks otstarbeks salvestamisega ja kõik olukorrad, kuhu on kaasatud teised inimesed, ei ole enamasti enam sinu kontrolli all.
See tähendab, et kuna sa ei tea, milline võib olla ühe (digi)salvestise edasine võimalik teekond või kuidas kasutatakse salvestises olevaid isikuandmeid, on salvestise jagamises ainult juba vaid ühele teisele inimesele sees suur oht rikkuda kellegi õigusi või põhjustada talle kahju.

Kogu eelnev jutt kehtib Sinu individuaalseade jaoks. Kui salvestamine toimub ühistu enda otsuse alusel, toimub see reeglina järelkuulamise võimaluse andmiseks ning sel juhul peavad salvestamise ja jagamise reeglid olema kokku lepitud ühistu üldkoosoleku otsusega.

Auto numbrimärk kuulub isikuandmete hulka juhul, kui auto omanik ja number on kokkuviidav.  Eestis ei ole autoomanike register avalik, mis tähendab, et pelgalt numbrimärki ilma tema omanikust teadmata ei saa lugeda isikuandmete hulka kuuluvaks infoks, küll aga omaniku ja numbrimärgi kokkuviimisel olukord muutub.

Kuna isikuandmeteks on igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, siis on isikuandmeteks ka juriidilise isiku esindaja andmed (nt nimi, isikukood, sünniaeg). Andmekaitsereeglid ei kohaldu aga juriidilise isiku nimele ja kontaktandmetele. Kui juriidilise isiku kontaktandmetena kasutatakse aga isikuandmeid ( füüsilise isiku nime) sisaldavaid e-posti aadresse, siis peale esindusõiguse lõppemist tuleb e-posti aadress sulgeda või kustutada. 

1. Inimest tuleb eelnevalt teavitada, et tema suhtes kasutatakse automaatset otsust.
2. Inimesele tuleb anda eelnevalt sisulist teavet automaatselt tehtava otsuse loogika kohta.
3. Inimesele tuleb eelnevalt selgitada, millised on sellise isikuandmete töötlemise tähtsus ja prognoositavad tagajärjed inimese jaoks.
4. Inimene peab saama õiguse lasta automatiseeritult tehtud otsus üle vaadata.
5. Inimene peab saama automatiseeritud otsust vaidlustada.

Igal inimesel on õigus küsida isikuandmete töötlejalt enda kohta käivaid andmeid.
Peale inimese surma on õigus saada inimese andmeid tema pärijal. Seega on lapsel õigus saada oma surnud isa kohta käivaid andmeid, sealhulgas terviseandmeid, kui ta on pärija. Küll aga tuleb surnud isiku isikuandmete küsijal tõendada, et ta tõepoolest on pärija.

 

Kaebuse saate esitada ka juhul, kui Teie isikuandmeid väärkasutab ettevõte, kes on registreeritud teise Euroopa Liidu liikmesriiki või kellel on tegevuskoht mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis, mitte Eestis. Sellisel juhul tuleks esitada kaebus Andmekaitse Inspektsioonile, kes selgitab välja õige andmekaitseasutuse ning edastab Teie kaebuse lahendamiseks teise riiki. Euroopa Liidu liikmesriikides asuvad andmekaitseasutused suhtlevad ülepiiriliste menetluste raames omavahel läbi turvalise infosüsteemi. Kui teise riigi andmekaitseasutus menetlusega lõpule jõuab, saadetakse Andmekaitse Inspektsioonile sellekohane otsus. Seejärel teavitame ka Teid menetluse käigust ning tulemustest.