Isikuandmeteks loetakse kõiki andmeid tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Seega tuleb isikuandmetena käsitleda kõiki andmeid, mis kasvõi kaudseltki on füüsilise isikuga seostatavad.
Näide
Mingis nimekirjas olev ainsa Jaan Tamme puhul piisab otseseks tuvastamiseks tema nimest. Kui nimekirjas on kõik Eestis elavad Jaan Tammed, siis nimest üksi ei piisa, kuid koos isikukoodi ja/või koduse aadressiga on isik selgesti eristatav nimekaimudest ning otseselt tuvastatav.
Isiku tuvastamine võib olla kaudne, eri andmetest kombineeritult – räägitakse nime nimetamata ettevõtjast, kes on üks Tallinnas asuva osaühingu N.N. viiest osanikust ning ühtlasi Tartumaal paikneva talukoha omanik. Igaüks saab äriregistrist tuvastada, kes need viis osanikku on ning tuvastada kinnistusraamatust, et neist vaid Jaan Tammel on Tartumaal talu.
Isikuandmed liigitatakse tavalisteks, tundlikeks ja eriliigilisteks andmeteks. Lugege pikemalt isikuandmete liigitusest.
Isikuandmeid saavad koguda, salvestada ja kasutada ning töötleda erinevatel viisidel nii ametivõimud, ettevõtted või muud juriidilised isikud kui eraisikud, kuid seda ei tohi teha ilma õigusliku aluseta.
Isikuandmeteks ei loeta isikuandmeid, mis on muudetud anonüümseks sellisel viisil, et üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Anonüümseks muutmine peab olema pöördumatu, et andmed oleksid tõeliselt anonüümsed.
Kui isikuandmed on muudetud mitteidentifitseeritavaks, need on krüpteeritud või pseudonümiseeritud, kuid neid saab uuesti kasutada isiku tuvastamiseks, jäävad need isikuandmeteks ja kuuluvad õigusakti reguleerimisalasse.