Sa oled siin

Eraelu kaitse

31.10.2019

 

Kõik inimese ja tema eksistentsiga seonduv on kirjeldatav isikuandmetena. Seega kuuluvad isikuandmete hulka näiteks nimi, aadressiandmed, tervislik seisund, teave varandusliku seisukorra kohta jne.

Kindlasti on inimesi, kes ei soovi midagi varjata ning kes on pigem huvitatud, et nende elukorraldusest avalikult kõneldaks/kirjutataks. Enda andmete avalikustamine on inimese õigus ning põhineb eelkõige vabal tahtel.

Valdav enamus inimestest siiski ei soovi, et nende isikuandmed ja teave elukorralduse kohta avalikkusele kättesaadavad oleksid. Selline on nende tahe ja nende õigus on nii otsustada. Seaduse mõttes räägime õigusest eraelu puutumatusele. Eesti Vabariigis tagab sellise õiguse Eesti vabariigi põhiseadus, kuid konkreetsemalt aitab tagada eraelu kaitset isikuandmete kaitse seadus

Eraelu puutumatus tähendab muuhulgas informatsioonilist enesemääratlemise õigust, ehk inimene saab ise otsustada, kas ja kui palju isikuandmeid kogutakse, kasutatakse ning säilitatakse, kuid see õigus ei saa olla absoluutne. Seaduse mõistes saab isikuandmete töötlemisel inimesest andmesubjekt, mis tähendab tingimusi ja kokkuleppeid töötleja ja inimese vahel.

 

 

Andmekaitse Inspektsioon toob välja, mida andmetöötleja peab inimesele kui andmesubjektile tagama ja andmetöötlejana teadma.