Andmekaitse Inspektsiooni 10 soovitust uueks aastaks

7. Jaan 2014
PrintPDF Jaga
AKI pani alanud aastaks internetikasutajatele kokku kümme soovitust, kuidas igaüks ise saab oma eraelu lihtsate vahenditega turvalisemaks muuta.
 
1. Lõpeta salasõnade taaskasutamine!
Raske, aga väga mõistlik on loobuda riskantsest harjumusest siseneda sama parooliga eri võrgukeskkondadesse. Kui keegi selle ära arvab, pääseb ta ligi kasutaja kõigile kontodele. Harju oma salasõnu ka aeg-ajalt vahetama. Kus IT-süsteem vähegi lubab, tuvasta end ID-kaardiga. See on turvalisem ja kaob vajadus paroole pidevalt muuta. Tutvu AKI paroolisoovitustega >>
 
2. Ole tähelepanelik, kui kasutad avalikku Wi-Fi võrku!
Wi-Fi-ga kohvik, avalik park või raamatupood võib näida ohutu, kuid kui märkad kahtlast tasuta avalikku võrku, mis ei küsi parooli, siis on parem karta kui kahetseda. Kaitsmata Wi-Fi võrgus näevad teised kasutajad, mida ja kellega sa kiirsuhtlusprogrammis räägid, milliseid pilte, videoid või filme arvutis hoiad ja missuguseid võrgulehti külastad, samuti su e-kirjavahetust. Isegi usaldusväärses võrgus harju kasutama turvalist sirvimist (nt HTTPS laiendiga võrgulehti), lülita välja jagamine ja muuda seadeid nii, et sind ei logitaks Wi-Fi levialades automaatselt sisse. Vt AKI soovitusi mobiilseadme kasutamiseks >>
 
3. Töö juures kaitse ise oma eraelu!
Arvesta, et kõikide tööandja IKT lahenduste kasutamisest jääb maha digitaalne jälg – arvuti nimi, IP-aadress, võrgulehtede külastamise ajalugu võrguserveri logis jne. Tööandja seadmete kasutamine eratarbeks eeldab kokkulepet töötaja ja tööandja vahel. Selguse huvides vaata järele, mida selle kohta ütleb sinu tööleping või tööandja sisekorra eeskiri. Tööarvutis kustuta erakirjad kohe pärast läbilugemist või tõsta need eraldi kausta „Isiklik.“ Veel parem on, kui kasutad erakirjavahetuseks isiklikku postkasti. Põhjalikumalt loe AKI töötajate arvutikasutuse privaatsuse juhendist >> 
 
4. Värskenda privaatsusseadeid!
Tehnoloogia areneb kogu aeg, nii et kui sotsiaalvõrgustik läbib värskenduskuuri, võivad seal vajada uuendamist ka su privaatsusseaded. See tähendab, et kui oled loonud võõra pilgu eest varjatud isikliku profiili, siis hoolitse selle eest, et see nii ka jääks. Hoia suhtluskeskkondadel silma peal ja vajadusel õpi oma profiili uuesti peitma. Vaata regulaarselt üle ka oma postitused, sõnumid ja kommentaarid ning kustuta ebavajalik või aegunud info. Vt ka AKI soovitusi >>
 
5. Sotsiaalvõrgustikes säilita kaine mõistus!
Inimesed on kübermaailmas tihti palju usaldavamad kui päriselus ja lekitavad seetõttu täiesti vabatahtlikult enda kohta tundlikku infot võhivõõrale, keda nad pole kunagi näinud ega tea tema pärisnimegi. Seega tuleks jälgida ja õpetada ka lastele, et jutuhoos liigse lobisemisega ise oma privaatsust ja eraelu puutumatust mitte ohustada. Kui lisad oma profiilile pilte ja videoid, siis ära avalda midagi sellist, mida hiljem häbeneda. Vt ka AKI soovitusi >>
 
6. Hoida oma maine otsimootorites kontrolli all!
Internet ei unusta. Kõik andmed, mida oled avaldanud iseenda või teiste kohta, on pärast uuesti kättesaadavad, isegi kui oled need enda arvates ära kustutanud. Internetis on anonüümsus näiline ja sa võid olla lihtsalt tuvastatav. Kui teed suhtluskeskkonda kasutajakonto, siis eelista turvalisuse huvides pärisnime asemel varjunime. Kui otsustad konto kustutada, siis veendu, et isikuandmed oleksid päriselt kustunud ja konto suletud. Kui see pole võimalik, pöördu portaali haldaja poole või asenda kõik andmed suvaliste tähtede ja numbritega.
 
7. Ära lase ennast spämmida!
Jaga oma e-posti aadressi ainult valitud seltskonnaga, kellelt tahad ka päriselt kirju saada, vastasel juhul riskid umbes postkastiga. Sa ei pruugi ise enam mäletadagi, mis asjaoludel su andmed rändama on läinud, samuti võid lihtsalt ümber mõelda. Kindlasti on kohti ja olukordi, kus e-posti aadressi avaldamine on vajalik ja eesmärgikohane, kuid vastasel juhul jäta ankeetides lahter tühjaks või kirjuta sinna aadress, mida harva kasutad. Adressaatide hulgast lahkumiseks kasuta loobumislinki (unsubscribe). Kui see ei aita, vasta soovimatule e-kirjale palvega end andmebaasist kustutada. Loe lisa AKI otsepostituse juhisest >>
 
8. Ära viska vana mobiili või arvutit prügikasti!
Kasutatud seadet edasi müües või taaskasutusse andes kontrolli topelt, et kõik isiklikud andmed saaksid sealt kustutatud. Prügikasti visatud tehnika mitte ainult ei kahjusta keskkonda, vaid on potentsiaalselt ohtlik ka senise omaniku jaoks, kuna seal võib tema kohta olla säilinud olulist teavet. Mõnevõrra ebamugav, kuid palju turvalisem on viia seade taaskasutusse. Nt vanas mobiilis olnud väärtuslikud materjalid saab 100% taaskasutada materjalina või energia tootmiseks. Uuri asja oma mobiilsideoperaatorilt!
 
9. Seadista veebilehitseja turvalisemaks!
Veebilehitsejate seaded ei ole vaikeväärtustena piisavalt turvalised. Eriti laste arvutis on mõistlik seaded üle vaadata ja neid vajadusel muuta, et arvuti ja veebilehitseja oleksid paremini turvatud ning et takistada lapse privaatse info valimatut levikut internetis. Kuigi turvaseadete karmistamine võib võrgu kasutamise aeglasemaks teha, peab lapsevanem otsustama, kas kasutusmugavus kaalub üles võimalikud riskid. Kuidas seadeid muuta, vt AKI juhisest >>
 
10. Loobu liiga uudishimulikest rakendustest!
Enne allalaadimist uuri iga rakenduse tausta ja paigaldamisel kontrolli üle küsitud ligipääsud. Kas rakendus soovib saada õigust näha kontakte, saata sõnumeid või küsida asukohta? Võrgupõhiseid kõnesid võimaldav rakendus Viber näiteks laeb taustal nutitelefonis oleva telefoniraamatu üles oma serverisse. Loobu rakenduse paigaldamisest, kui see küsib juurdepääsu andmetele, mida ei ole rakenduse kasutamiseks vaja. Samuti loobu ülearusest – alati, kui sa sinihammast (bluetooth), Wi-Fi-t, GPS-i jmt praktiliselt ei kasuta, lülita need välja. Sel viisil kaitsed oma mobiilseadet võimalike rünnete eest ega lase kolmandatel osapooltel koguda enda asukoha- ja profiiliandmeid. Lisaks vt AKI soovitusi mobiilseadme turvaliseks kasutamiseks >>
 

Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner