Sellest aastast edastavad lennufirmad broneeringuinfo andmeid automaatselt politsei- ja piirivalveametile (PPA). Andmeid töötleb keskkriminaalpolitsei all töötav väike analüütikute osakond. Peale PPA näevad andmeid – isiku nime, kuhu ta lendab, millal ja kust pileti ostis, millega maksis – vajaduse korral ka kapo, maksu- ja tolliamet ning teabeamet. Praegu on Eestis tegemist proovifaasiga. „Aga arvan, et esimesel poolaastal on see lõplikult rakendunud,” ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Erkki Koort.

Tavareisija jaoks muudatusi pole. Lennuettevõtted on nende andmeid juba aastaid kogunud, nüüd edastatakse need lihtsalt PPA-le. Broneeringuinfo analüüsimine lihtsustab kurjategijate tabamist ja kuritegelike võrgustike tuvastamist, muu hulgas aitab see ennetada võimalikke terrorismiakte. Rahvusvahelistel kurjategijatel on reisides kindlad käitumis- ja liikumismustrid, mille põhjal on võimalik kuritegelikku käitumist tuvastada. Infosüsteem analüüsibki selliseid kokkulangevusi.

Schengen on löögi all

Andmetega tegelevad ametnikud ei näe kogu infot. Näiteks pole riigil midagi teha teadmisega, et keegi soovis lennukis süüa taimetoitu. Samamoodi ei huvita riiki reisija arstlikud näidustused ja need eemaldatakse infost automaatselt.

PNR on olnud oluline juhtlõng terroristide tuvastamiseks ja tabamiseks.

Koorti sõnul on peale terrorismiohu vähendamise võtmesõnaks Schengeni kestmajäämine. „See, et saame lennata Pariisi või Berliini passikontrollita, seab hästi palju väljakutseid siseturvalisuse ja sisejulgeoleku asutustele. Reisijate andmete töötlemine on üks osa sellest paketist,” tõdes Koort ja märkis, et üle Euroopa pole enter-exit’i ehk sisse-välja süsteemi veel kasutusele võetud. See tähendab, et kui inimene tuleb Ungarist sisse ja läheb Itaalias Schengeni alalt välja, siis näeb Ungari, et isik tuli Schengeni alale, ja Itaalia, et ta lahkus sealt, kuid vastastikku infot ei nähta. „Selline jama peab EL-is lõppema, et Schengeni ala kestma jääks,” rõhutas Koort.

Lennureisijate andmete analüüs ehk PNR-süsteem toimib juba mitmes riigis: Taanis, osalt Saksamaal, Rootsis, Suurbritannias, muidugi ka USA-s, Austraalias ja Kanadas. Koort prognoosis, et kahe aasta jooksul peaks süsteem olema kasutusele võetud kogu Euroopa Liidus.

PNR on olnud oluline juhtlõng terroristide tuvastamiseks ja tabamiseks. Tänu sellele tabati näiteks 2008. aasta Mumbai terrorirünnaku ette valmistanud David Headley, 2010. aasta mais Times Square’i autopommi paigaldanud Faisal Shahzad ja New Yorgi metroosüsteemi rünnaku ette valmistanud Najibullah Zazi.

Peagi võib infovahetus laieneda teistelegi reisijatele. Möödunud aasta augustis avas relvastatud isik tule Amsterdami-Pariisi kiirrongis, Koorti sõnul hakati pärast seda rääkima PNR-i andmete rongiühendusele laiendamisest. „Selle peale tuli Eesti omakorda välja algatusega laiendada see kohe kõigile transpordiliikidele ehk siis ka laevadele,” rääkis Koort. Ta märkis, et kui otsus ära teha, võiks nii lennu-, laeva- kui ka rongireisijate infosüsteem Eestis tööle hakata aasta jooksul.

 
Kõige suurem lekkimine toimub polikliinikute registreerijate selja taga olevates kappides.

Muidugi on isikuandmete töötlemise puhul äärmiselt oluline tagada turvalisus. Seda, kes, millal ja miks andmeid vaatab, jälgib PPA sisekontroll ja ligipääsu andmesüsteemile ei saa sugugi kõik politseinikud. „Keskkriminaalpolitseis on konkreetne keskus, kus töötavad mõned inimesed. Iga konstaabel ei saa vaadata, kuhu tema naaber reisile läks,” kinnitas Koort.

„Kõige suurem lekkimine toimub polikliinikute registreerijate selja taga olevates kappides,” ütles andmekaitse inspektsiooni peadirektor Viljar Peep. „Kui luuakse elektrooniline andmekogu, kus tegevustest jääb maha jälg, mis on tagantjärele kontrollitav ja seostatav toimingute ja menetlustega, milleks päring tehti, siis on maandatud risk, et igaüks pääseb andmetele kontrollimatult ligi.”

Peep kinnitas, et kõik PPA hallatavad suured andmestikud on andmekaitse inspektsiooni suurema tähelepanu all. „PPA auks võib öelda, et nad on oma kunagise väga suure lekkimise taseme oluliselt koomale tõmmanud. Kõik vahele jäänud politseinikud saavad topeltkaristuse – oma tööandja poolt ja meie poolt, sest me vahetame andmeid rikkumiste kohta,” lausus Peep.

 

Eesti Päevaleht 01.02.2016 http://epl.delfi.ee/news/eesti/lennureisijate-andmed-jouavad-nuud-politseini?id=73559655