Andmed süüteo toimepanemise ja ohriks langemise kohta on delikaatsed isikuandmed - mis hetkest?

PrintPDF Jaga

Seadus (§ 4 lg 2) kaitseb enne avalikku kohtuistungit, otsuse tegemist või asja menetluse lõpetamist nii süüteo (väärteo või kuriteo) sooritajat (süütuse presumptsiooni põhimõte) kui ka selle ohvrit selliselt, et andmed süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta on delikaatsed isikuandmed. Lähtutakse põhimõttest, et isikuandmed on delikaatsed senikaua, kuni asja kohta pole võimalik saada informatsiooni muul moel (avaliku kohtuistungi külastamine) või kuni asjas pole lõplikku selgust (kohtuotsust või menetluse lõpetamise määrust).

Inspektsiooni hinnangul omandavad isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 punktis 8 nimetatud andmed delikaatsete isikuandmete staatuse õigusrikkumise menetlemisega tegeleva isikuandmete töötleja (kohtu, uurimisorgani) andmekogus peale menetluse alustamist (esimese menetlustoimingu sooritamist).
Teisisõnu, erinevad isikuandmete töötlejad, kellel puudub süütegude menetlemise ja tõendite hindamise pädevus, töötlevad oma tegevuse eesmärkide saavutamiseks tavalisi isikuandmeid ning nad on vajadusel kohustatud edastama need andmed õigusrikkumist menetlevale organile, kellel on eelpoolmainitud pädevus. Õigusrikkumist menetleva asutuse juures käsitletakse neid andmed tõenditena ehk andmetena süüteo toimepanemise või selle ohvriks langemise kohta enne avalikku kohtuistungit või õigusrikkumise asjas otsuse langetamist või asja menetluse lõpetamist.
Kui keegi, kellel puudub õigusrikkumiste menetlemise ja tõendite hindamise pädevus, kahtlustab kedagi süüteo toimepanemises, siis tuleb seda lugeda subjektiivseks hinnanguks, mitte delikaatseteks isikuandmeteks isikuandmete kaitse seaduse § 4 lg 2 punkti 8 mõttes.

 


Päästa Liisa ID!
TerviseandmeteKaitsefoorum
targalt internetis bänner