Eile toimunud konverentsil esinejad olid ühiselt seisukohal, et internetikommentaariumites ja suhtluskeskkondades toimuv on murettekitav ja vajab muutusi
Andmekaitse inspektsiooni peadirektori Viljar Peebu hinnangul peaksid internetis kehtima samad käitumisreeglid nagu tavaeluski. "Tavaelus oleks imelik, kui läheksime intiimseid materjale jagame võõrastega või kui kommenteeriksime teisi inimesi nilbelt või au riivavalt," ütles Peep. "Kui me saaks üheselt selgeks, et see, mis oli hea ja halb enne interneti tulekut, kehtib ka netisuhtluses, siis loksuks asjad kiiremini paika," märkis andmekaitse inspektsiooni juht.
Internet on tavaelust reaalsemgi
TÜ praktilise filosoofia professor Margit Sutrop leidis, et peame tunnustama inimeste õigusi kontrollida selle informatsiooni levikut, mis nende kohta käib. Sutropi sõnul tekitab solvavate veebikommentaaride rohkus muret ja probleem on olemas. "Inimesed ei pea taluma sõimu, mida veebikommentaarides tihti kohtab," ütles Sutrop. Sutrop tõdes, et kommentaarides on valdavaks saanud vihkamise sündroom ja agressiivsus. Ta lisas, et omariiklusele on ohtlik, kui selliste kommentaaride peamiseks objektiks on saanud poliitikud. "Internetikommentaaride üks probleem on see, et siin ei ole partnerit või teist inimest näha. Inimene võib hakata uskuma, et tema ei kanna vastutust. Ta ei näe seda mõju, mis tema sõnadel teistele inimestele on," ütles Sutrop. Sutropi sõnul ei ole internet väljamõeldud keskkond, vaid kohati paljude jaoks reaalsemgi kui tavaelu.
EELK piiskopi Einar Soone hinnangul peab tõdema, et inimestel on tekkinud karistamatuse tunne, kuna internetis moraalse kahju tekitamist on väga raske hinnata ja tõestada.Soone arvates oleks praegusel ajal arukas taas enam tundma õppida ja käitumisel aluseks võtta kristlikke väärtusi. "Kristlike väärstuste kohaselt ei tohi ka hea eesmärgi saavutamise nimel kasutada ebaõigeid vahendeid," märkis Soone, viidates internetis levivale laimule, mille levitajatel pole mingeid andmeid oma väidete tõestamiseks. "Tee teistele seda, mida Sa tahad, et teised Sulle teeksid," kutsus Soone internetikommenteerijaid üles positiivsusele.
Kohtunik Ele Liivi sõnul ei luba Eesti õigus, et keegi teine võiks nõuda blogis mõnda inimest solvanud kirjutaja karistamist. «Meie õiguse kohaselt saab oma õigusi kaitsta vaid isik ise, väljaarvatud juhul kui seaduse kohaselt on selline õigus antud teisele inimesele, näiteks teatud juhtudel tarbijakaitseametile, kes esindab tarbijat,» vastas kohtunik. «Ma ei näe võimalust, et kolleeg või ajakirjandusväljaanne saaks astuda kohtuniku või ajakirjaniku kaitseks välja,» lisas ta.
Lisatud: 30.01.2009, 10:44